Silt: Ebekai Härm
Vormsi leidis sotsiaal- ja haridusjuhi
Vormsi kultuurijuhi konkurss püstitas rekordi
Omavalitsused on lumest jagu saanud
[caption id="attachment_465224" align="alignnone" width="1920"] Linnast on palju lund väljaveetud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Omavalitsused on tänavuste lumekoristustööde kulgemisega rahul. Haapsalu asus sellest nädalast lumest puhastama ka terviseteed raudteejaamast Uuemõisani.
Haapsalul on kahe eraldi hankega leitud teede talihooldeks kaks lepingupartnerit: linnas OÜ Lääne Teed ja maapiirkonnas Rannavesi OÜ.
„Linna sees kehtib kuupõhine tariif ja linn maksab sisuliselt valmisoleku eest. Lepingus on loomulikult kirjas, millistel tingimustel ja millistel tänavatel tööd tehakse. Mõnel tänaval on ette nähtud ka lume väljaveo kohustus,” rääkis Lääne Elule Haapsalu aselinnapea Peep Aedviir.
„Vajadusel saab linn teenuseid juurde tellida, nende eest tuleb aga eraldi tasuda. Nii on jaanuaris tellitud juurde lume väljavedu,” lisas ta.
Maapiirkonnas maksab Haapsalu lumelükkajaile töötundide põhjal ja aruannete järgi.
Kas linn talve lõpuni lumekoristuseks eraldatud rahaga välja tuleb, sellele aselinnapea selget vastust ei andnud. „Ü
Vormsi vallavalitsuses vahetus liige
[caption id="attachment_440791" align="alignnone" width="433"]
Ebekai Härm. Foto: Vormsi vallavalitsuse Facebooki leht[/caption]
Vormsi vallavolikogu otsustas oma reedesel istungil muuta vallavalitsuse koosseisu.
Andres-Andi Sarv vabastati tema enda s
Ebekai Härm. Foto: Vormsi vallavalitsuse Facebooki leht[/caption]
Vormsi vallavolikogu otsustas oma reedesel istungil muuta vallavalitsuse koosseisu.
Andres-Andi Sarv vabastati tema enda s
Noarootsi lokaal otsib rentnikku
[caption id="attachment_313008" align="alignnone" width="2000"]
Noarootsi lokaal. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Pürksis tegutseva Noarootsi lokaali omanikud Ebekai ja Ringo Härm otsivad söögikohale rentn
Noarootsi lokaal. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Pürksis tegutseva Noarootsi lokaali omanikud Ebekai ja Ringo Härm otsivad söögikohale rentnEbekai Härm asus tööle Vormsi vallavalitsuses
[caption id="attachment_440791" align="alignnone" width="1920"] Ebekai Härm. Foto: Vormsi vallavalitsuse Facebook[/caption]
Koos abikaasaga Noarootsi lokaali ja poodi pidav Ebekai Härm asus tööle Vormsi vallavalitsuse majandus- ja haldusspetsialistina.
Härm selgitas Lääne Elule, et elab nüüd Vormsil. Seal lõi ta alates kevadest kaasa Vormsi ühisköök-tootearenduskeskuse eelprojektis. Härm ütles, et plaanitavas tootearenduskeskuses saaksid toidutootjad teha katsepartiisid ja neid siis ka toota. Keskuse teemal saab tema sõ
Ebekai Härm. Foto: Vormsi vallavalitsuse Facebook[/caption]
Koos abikaasaga Noarootsi lokaali ja poodi pidav Ebekai Härm asus tööle Vormsi vallavalitsuse majandus- ja haldusspetsialistina.
Härm selgitas Lääne Elule, et elab nüüd Vormsil. Seal lõi ta alates kevadest kaasa Vormsi ühisköök-tootearenduskeskuse eelprojektis. Härm ütles, et plaanitavas tootearenduskeskuses saaksid toidutootjad teha katsepartiisid ja neid siis ka toota. Keskuse teemal saab tema sõ
8
Österby tahab küla vahele künniseid
[caption id="attachment_426215" align="alignnone" width="1878"]
Kiirusepiirang Österby teel. Foto: Google[/caption]
Noarootsi Österby külaselts tahab, et küla läbival maanteel tagataks piirkiiruse 30 km/h järgimine. Selleks oleks vaja paigaldada vähemalt neli künnist ehk lamavat politseinikku.
„Külaselts soovib, et rakenduks meetmed, mis rahustavad püsivalt külavahelist liiklust,” kirjutas külaseltsi juhatuse liige Ebekai Härm Läänemaa liikluskomisjonile, sihtasutusele Läänemaa, Noarootsi osavallavanemale ja Lääne-Nigula vallavalitsusele saadetud avalduses.
Kiirusepiirang Österby teel. Foto: Google[/caption]
Noarootsi Österby külaselts tahab, et küla läbival maanteel tagataks piirkiiruse 30 km/h järgimine. Selleks oleks vaja paigaldada vähemalt neli künnist ehk lamavat politseinikku.
„Külaselts soovib, et rakenduks meetmed, mis rahustavad püsivalt külavahelist liiklust,” kirjutas külaseltsi juhatuse liige Ebekai Härm Läänemaa liikluskomisjonile, sihtasutusele Läänemaa, Noarootsi osavallavanemale ja Lääne-Nigula vallavalitsusele saadetud avalduses. 
Koroonakriis pani väikeettevõtjad koostööd tegema
[caption id="attachment_322103" align="alignnone" width="2000"]
Mesikuma tarud on mattunud lume alla, mesilastele on see söögi- ja puhkeaeg. Andres Tamla[/caption]
Läänemaa väikeettevõtjate käekäik sõltub tegevusalast, aga ka tegijaist endist. Nii mõnigi ettevõte on härjal sarvist haaranud ja kriisioludes hästi hakkama saanud.
MTÜ OTTi juhatuse esimees Kaire Tammet, kes on ka Oosaare talu perenaine, ütles, et koroonakriisist hoolimata – või hoopis tänu sellele – on OTT (Otse tootjalt tarbijale) jõudsalt edasi arenenud. Kui mullu kevadel kriis algas ja ühiskond üleöö lukku pandi, sulges ka OTTi Talupood kuuks ajaks uksed. See andis tegijatele hingetõmbe- ja järelemõtlemise aega. Poe uksele pandi talupoe müüjate kontaktnumbrid ja toodete nimekiri. „Kõige paremini läks kaubaks kartul ja porgand. Kui eestlasel on kartulikott nurgas, tagab see elementaarse turvatunde. Niiviisi ikka nälga ei jää,”ütles Tammet.
Kriisiajal tekkis peagi suurem nõudlus kohaliku toidu järele. „Inimesed hakkasid mõtlema, mida nad söövad ja kust see tuleb. Hakati otsima kohalikku toorainet ja rohkem katsetama,” täheldas Tammet.
Mesikuma tarud on mattunud lume alla, mesilastele on see söögi- ja puhkeaeg. Andres Tamla[/caption]
Läänemaa väikeettevõtjate käekäik sõltub tegevusalast, aga ka tegijaist endist. Nii mõnigi ettevõte on härjal sarvist haaranud ja kriisioludes hästi hakkama saanud.
MTÜ OTTi juhatuse esimees Kaire Tammet, kes on ka Oosaare talu perenaine, ütles, et koroonakriisist hoolimata – või hoopis tänu sellele – on OTT (Otse tootjalt tarbijale) jõudsalt edasi arenenud. Kui mullu kevadel kriis algas ja ühiskond üleöö lukku pandi, sulges ka OTTi Talupood kuuks ajaks uksed. See andis tegijatele hingetõmbe- ja järelemõtlemise aega. Poe uksele pandi talupoe müüjate kontaktnumbrid ja toodete nimekiri. „Kõige paremini läks kaubaks kartul ja porgand. Kui eestlasel on kartulikott nurgas, tagab see elementaarse turvatunde. Niiviisi ikka nälga ei jää,”ütles Tammet.
Kriisiajal tekkis peagi suurem nõudlus kohaliku toidu järele. „Inimesed hakkasid mõtlema, mida nad söövad ja kust see tuleb. Hakati otsima kohalikku toorainet ja rohkem katsetama,” täheldas Tammet. 