Silt: Arvo Tarmula
3
Arvo Tarmula – pildistamine on veres või geenides
[caption id="attachment_320415" align="alignnone" width="2000"]
Nii tõsise näoga Arvo Tarmulat ei näe iga päev, sest kogenud fotograaf oskab leida igas hetkes midagi ilusat ning igas inimeses midagi head. Enriika Vunk[/caption]
Veebruaris annab kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp Arvo Tarmulale üle elutööpreemia kultuurielu jäädvustamise ja Läänemaa fotokroonika loomise eest.
Haapsalu 83aastane fotograaf alustas oma päevapiltniku teekonda noorukina isa kõrvalt õppides.
„See on veres või geenides – fotograafiamet on eluaegne,” ütleb Tarmula, kelle isa ei teeninud fotograafina leiba, vaid pildistas amatöörina. „Isa oli see, kes õpetas mind vaatama eri perspektiivist, nii konna kui ka linna.”
Tarmula kolis Haapsallu 1970. aastal ja asus mõõtetehnik-insenerina tööle KEKi , kus oli ametis 20 aastat. „Sealsamas oli mul ka esimene fotolabor, kogu tehnika osteti KEKi poolt, ise ei pidanud midagi kulutama,” meenutab ta. Tarmula oli ka Haapsalu fotoklubi esimees.
Praegugi on Tarmulal veel KEKiga seos, kuigi ettevõte lagunes nõukogude aja lõpus. Nimelt on tollane KEKi juht Koit Uus palunud Tarmulal ettevõtte ajaloo digiteerida.
Pärast karjääri KEKis kutsuti Tarmula ajalehte Lääne Elu, kus ta on fotograaf olnud üle 30 aasta ja on siiani.
Tarmula tõsisem armastus fotograafia vastu sai alguse Pärnus keskkoolis õppides ja tema esimene kaamera oli Smena. Pärast Smenat tuli Canon ja sellele margile on Tarmula truuks jäänudki. Esimese filmiga Canoni AE-1 tõi talle tädi Ameerikast.
Nii tõsise näoga Arvo Tarmulat ei näe iga päev, sest kogenud fotograaf oskab leida igas hetkes midagi ilusat ning igas inimeses midagi head. Enriika Vunk[/caption]
Veebruaris annab kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp Arvo Tarmulale üle elutööpreemia kultuurielu jäädvustamise ja Läänemaa fotokroonika loomise eest.
Haapsalu 83aastane fotograaf alustas oma päevapiltniku teekonda noorukina isa kõrvalt õppides.
„See on veres või geenides – fotograafiamet on eluaegne,” ütleb Tarmula, kelle isa ei teeninud fotograafina leiba, vaid pildistas amatöörina. „Isa oli see, kes õpetas mind vaatama eri perspektiivist, nii konna kui ka linna.”
Tarmula kolis Haapsallu 1970. aastal ja asus mõõtetehnik-insenerina tööle KEKi , kus oli ametis 20 aastat. „Sealsamas oli mul ka esimene fotolabor, kogu tehnika osteti KEKi poolt, ise ei pidanud midagi kulutama,” meenutab ta. Tarmula oli ka Haapsalu fotoklubi esimees.
Praegugi on Tarmulal veel KEKiga seos, kuigi ettevõte lagunes nõukogude aja lõpus. Nimelt on tollane KEKi juht Koit Uus palunud Tarmulal ettevõtte ajaloo digiteerida.
Pärast karjääri KEKis kutsuti Tarmula ajalehte Lääne Elu, kus ta on fotograaf olnud üle 30 aasta ja on siiani.
Tarmula tõsisem armastus fotograafia vastu sai alguse Pärnus keskkoolis õppides ja tema esimene kaamera oli Smena. Pärast Smenat tuli Canon ja sellele margile on Tarmula truuks jäänudki. Esimese filmiga Canoni AE-1 tõi talle tädi Ameerikast. 
Arvo Tarmula saab EELK aukirja
[caption id="attachment_104059" align="alignnone" width="1024"]
Arvo Tarmula. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula pälvis Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) aukirja koos kümne teise läänlasega.
„Arvo Tarmula sai aukirja kirikusündmuste jäädvustamise eest,” ütles EELK piiskop ja autasude komisjoni esimees Tiit Salumäe.
Arvo Tarmula. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula pälvis Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) aukirja koos kümne teise läänlasega.
„Arvo Tarmula sai aukirja kirikusündmuste jäädvustamise eest,” ütles EELK piiskop ja autasude komisjoni esimees Tiit Salumäe. 
Arvo Tarmula: iga hetk on kordumatu
[caption id="attachment_275478" align="aligncenter" width="2043"]
Arvo Tarmula. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Haapsalu kuursaalis saab näha Lääne Elu fotograafi Arvo Tarmula näitust mudalinna 700. sünnipäeva pidustustest, mille iga kaader muutub autori sõnul ajas aina hinnalisemaks.
Tänapäeval on fotoreportaaži tegemine üsna lihtne. Digitaalne fototehnika lubab „tulistada” kasvõi kümme kaadrit sekundis ja teha seda ka viletsa valgusega. Ühe reportaaži tarbeks võib teha muretult tuhat ja rohkemgi fotot, et nende seast pärast pärlid välja noppida.
Aastal 1979, kui Arvo Tarmula pildistas Haapsalu 700. sünnipäeva pidustuste sündmusi, käisid asjad hoopis teistmoodi. Fotoaparaadis oli film ja iga kaadri tarbeks tuli seda käsitsi edasi kerida.
Arvo Tarmula. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Haapsalu kuursaalis saab näha Lääne Elu fotograafi Arvo Tarmula näitust mudalinna 700. sünnipäeva pidustustest, mille iga kaader muutub autori sõnul ajas aina hinnalisemaks.
Tänapäeval on fotoreportaaži tegemine üsna lihtne. Digitaalne fototehnika lubab „tulistada” kasvõi kümme kaadrit sekundis ja teha seda ka viletsa valgusega. Ühe reportaaži tarbeks võib teha muretult tuhat ja rohkemgi fotot, et nende seast pärast pärlid välja noppida.
Aastal 1979, kui Arvo Tarmula pildistas Haapsalu 700. sünnipäeva pidustuste sündmusi, käisid asjad hoopis teistmoodi. Fotoaparaadis oli film ja iga kaadri tarbeks tuli seda käsitsi edasi kerida. 
Tarmula avas ajalooliste fotode näituse
[caption id="attachment_274750" align="alignnone" width="2048"]
Arvo Tarmula näituse avamisel. Foto: Tiiu Kammiste[/caption]
Teisipäeval avas Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula Haapsalu kuursaalis fotonäituse „Täna 40 aastat tagasi”, mis jutustab loo Haapsalu 700. sünnipäeva juubelipidustustest 1979. aasta juunis.
Arvo Tarmula näituse avamisel. Foto: Tiiu Kammiste[/caption]
Teisipäeval avas Lääne Elu fotograaf Arvo Tarmula Haapsalu kuursaalis fotonäituse „Täna 40 aastat tagasi”, mis jutustab loo Haapsalu 700. sünnipäeva juubelipidustustest 1979. aasta juunis. 
