Silt: Armand Reinmaa

[caption id="attachment_391895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberschneider. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu liikme Raul Oberschneideri järjekordne eelnõu Metsküla kool ennistada jõudis neljapäevase istungi päevakorda, kuigi lootust, et see läbi läheks, ei ole. Sama istungi päevakorras on kõikide Lääneranna valla koolide ühendamine Lääneranna kooliks. Kui Oberschneideri eelnõu läbi läheks, oleks Lääneranna vallas kaks kooli: Metsküla kool ja Lääneranna kool õppekohtadega Lihulas, Koongas, Varblas, Kõmsil ja Virtsus. Koalitsioonist lahkunud ja opositsiooni läinud Oberschneider on aasta otsa sihikindlalt võidelnud volikogus Metsküla kooli eest, esitades üha uuesti eelnõu kool ennistada. Seekordne katse on viies. Ennistamise asemel, mis tähendaks sulgemisotsuse tühistamist, asutataks seekordse eelnõu järgi Metsküla kool 1. septembrist uuesti munitsipaalkoolina. „Sai esitatud eelmise eelnõu baasil,“ ütles Oberschneider. „Sisult ja mõttelt sama, mis veebruaris, ainult ennistamise asemel on asutamine. Kui Metsküla kooli mingil põhjusel ennistada - väidetavalt - ei saa, siis asutada saab. Seda ei takista miski.“

[caption id="attachment_419319" align="alignnone" width="696"] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa ja vallavanem Ingvar Saare. Foto Kaire Reiljan.[/caption] Lääneranna vallavolikogu päevakorrast jäi Metsküla kooli ennistamise eelnõu neljapäeval välja, kuigi luba seda tutvustada anti.

[caption id="attachment_391895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu liikme Raul Oberschneideri eelnõu Metsküla kooli ennistamiseks jäeti volikogu päevakorrast välja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu aegsasti, ei võetud seda homse volikogu istungi päevakorda. Segadus, kas volinikud hakkavad Metsküla kooli saatust homme arutama või mitte, päädis Oberscneideri suureks jahmatuseks Lääneranna vallavolikogu esimehe, advokaat Armand Reinmaa kinnitusega Lääne Elule, et seda ei juhtu. Reinmaa ütles Lääne Elule meili teel, et päevakorda seda esitatud ei ole. „Kuivõrd vallasekretär peab eelnõu üle vaatama ja arvamust avaldama ning vallavalitsus peab samuti andma eelnõule arvamuse kümne päeva jooksul. Seetõttu saab varasemalt arutada eelnõu koos kõigi asjaomaste arvamustega märtsikuu volikogus,“ edastas Reinmaa meili teel. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles Lääne Elule teisipäeval, et tema teada eelnõu päevakorras ei ole, sest seiskohti pole kujundatud. Sama märkisid Saare ja Lääneranna haridusjuht Jane Mets eilsel haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul: vallavalitsus ei jõua seisukohta kujundada. Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on see otsitud põhjus ja vallajuhid venitavad meelega. „Aeg oli piisav. Eelnõu ei olnud esitatud nii, et eile saadeti homseks,“ ütles Kaisel Lääne Elule teisipäeval. Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu 1. veebruari öösel, üle nädala aja enne volikogu istungit. Teisipäeva õhtul arutas seda ka volikogu haridus- ja kultuurikomisjon, kes ennistamist ei toeta: ennistamise poolt oli kaks ja vastu viis komisjoni liiget, üks jäi erapooletuks.

[caption id="attachment_418532" align="alignnone" width="1920"] Esimest korda kõlas Lääneranna kooli nimi aasta eest Virtsu koolis toimunud rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval pidasid Lääneranna vallavalitsus ja koolijuhid nõu, kuidas liita valla praegused koolid ühtseks Lääneranna kooliks. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütles küll eile õhtul Lääne Elule saadetud kirjas, et tegemist oli aktiivse mõtteharjutusega, kus arutatakse, milliseid võimalusi pakuks variant, kus koolid oleks liidetud üheks õppeasutuseks, kuid säiliksid kõik õppekohad valla eri paigus ja säiliks ka gümnaasium. Värskes vallalehes Lääneranna Teataja ilmunud vallajuhtide intervjuus ütles aga Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastuseks küsimusele, mis on vallas 2024. aasta lõpuks teisiti, et „sisuline muutus sealjuures on see, et meil on tulevikus üks Lääneranna kool oma õpikohtadega Varblas, Koongas ja Kõmsil ning esialgu kindlasti ka Virtsus laste olemasolul“.

[caption id="attachment_417837" align="aligncenter" width="1920"] Metsküla kooli lapsed mahuvad ühte ringi. Foto: Kaarel Kaisel
[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.

[caption id="attachment_413854" align="alignnone" width="1920"] Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsustas 14. detsembri istungil tõsta Lääneranna vallavanema Ingvar Saare (erakond Isamaa) palka. 14 poolt- ja nelja vastuhäälega (üks volinik jäi erapooletuks) tõuseb Saare palk 1. detsembrist tagasiulatuvalt 750 eurot: senise 2750 euro asemel hakkab Saare saama 3500 eurot kuus. 3500 eurot kuus on rohkem kui Haapsalu linnapea Urmas Suklese töötasu. Sukles saab kuus 3450 eurot. Saarele jääb alla ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, kelle kuupalk on 3000 eurot. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva saab kuus 2200 eurot.

[caption id="attachment_341835" align="alignnone" width="1920"] Advokaat ja Massu mõisa omanik, Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Eiko Kink / Äripäev[/caption] Lääneranna vallavolikogu esimehele, advokaat Armand Reinmaale umbusalduse avaldamise poolt oli viis ja vastu 12 volinikku, üks volikogu liige jäi erapooletuks. Kui teravused olid vahetatud, hääled kokku loetud ja umbusaldus läbi kukkunud, järgnes aplaus ning volikogu 14. detsembri istung läks edasi. Kuus Lääneranna vallavolikogu liiget andsid umbusaldusavalduse sisse 26. oktoobril. Umbusaldusavalduse üle andnud Lääneranna vallavolikogu liige Meelis Malk (EKRE) märkis toona, et rahvaalgatuse korras kogusid Lääneranna valla elanikud üle 700 allkirja, et umbusaldada vallavolikogu esimeest Armand Reinmaad. Petitsioon lükati kõrvale ja Lääneranna vallasekretär Karoliina Post teatas selle algatajatele, et umbusaldusavaldus ei ole käsitletav kohaliku elu küsimusena, mida saab algatada rahvaalgatuse korras. Pärast seda otsustasidki kuus volinikku ise umbusaldusavalduse sisse anda. „Sellega täidame oma kohust teenida rahvast,“ ütles Malk toona. „Eesmärk oli inimeste hääle avalikuks toomine,“ kordas Malk 14. detsembri istungil. Petitsiooni loojate sõnul on Reinmaa vallavolikogu esimehena tegutsenud ebaeetiliselt, ebakultuurselt ja valimislubadusi eirates ning põhjustanud sellega vallale suurt kahju. Malk põhjendas umbusaldusavaldust valla maine kahjustamisega pärast 24. märtsil tehtud otsust, millega Lääneranna võimuliit sulges Lõpe ja Metsküla kooli ning kärpis Virtsu kooli neljaklassiliseks. „Niisugune arrogantsus ei sobi valla juhtimisega. Elanike nii suur rahulolematus ei tohiks jääda tähelepanuta,“ ütles Malk. Reinmaa (Lääneranna valimisliit) ütles 14. detsembri istungil, et etteheited on laialivalguvad ja ebaõiged. „Arusaadavalt ei meeldi kõik volikogu otsused kõikidele vallaelanikele,“ märkis Reinmaa enne umbusaldushääletust. „Siiski ei saa panna kogu vastutust volikogu esimehele.“ Reinmaa kutsus volinikke kaks korda üles hääletama oma südametunnistuse järgi.

[caption id="attachment_414179" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ja volikogu esimees Armand Reinmaa president Alar Karise juures. Foto: presidendi kantselei[/caption] Teisipäeval president Alar Karisega kohtunud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ja vallavolikogu esimees, advokaat Armand Reinmaa Metsküla kooli taasavada ei kavatse. „Selgitasime presidendile, et kooli ei ole võimalik säilitada endisel kujul, sest see on registrist kustutatud. Arutasime koduõppe võimalusi,“ ütles Reinmaa Lääne Elule. Reinmaa ütles, et peab silmas olukorda, kus Metsküla lapsed on mõne teise Lääneranna valla kooli nimekirjas ja vanemad teevad koolile avalduse, milles paluvad lapse arvata koduõppele.

[gallery ids="413940,413941,413942,413943,413947,413949,413950,413951,413952,413953,413954,413955,413956,414006,414007,413960,413961,413962,413963,413964,413965,413966,413967,413968,413969,413971,413972,413973,413974,413975,413976,413977,413978,413979,413981,413982,413983,413984,413985,413986,413987,413988,413989,413990,413991,413992,413993,413994,413995,413996,413997,413998,413999,414000,414001"]   Pärast kohtumist Metsküla kooli laste, vanemate ja õpetajatega ütles president Alar Karis, et Metsküla juhtum heidab halba valgust Lääneranna valla kõigile koolidele. „Ka Lihula gümnaasiumile, mille hingekirja Metsküla lapsed vallavõimu poolt pandi. Kompromiss tuleb leida,“ sõnas Karis. Võimalike variantidena nimetas Karis munitsipaal- või erakooli või Lihula gümnaasiumi õppekohta. Viimasel puhul jätkuks koolitöö Metskülas, aga Lihula gümnaasiumi osana. Homseks on president kutsunud Kadriorgu vaibale Lääneranna vallavanema Ingvar Saare (Isamaa) ja Lääneranna vallavolikogu esimehe, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Kuigi Lääneranna vallajuhid on korduvalt kinnitanud, et Metsküla kooli pole olemas, leidis president Karis nähtamatu kooli siiski üles.

[caption id="attachment_411248" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallajuhid andsid pressikonverentsi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koolivõrgureformi teemal eile pressikonverentsi andnud Lääneranna vallavalitsus leiab, et meedia on kuulanud ära ainult ühe poole, aga mitte kohaliku omavalitsuse seisukohta. Kaks tundi kestnud pressikonverentsi võttis vallavanem Ingvar Saare lõpus kokku nii: „Me oleme sattunud turmtule alla, aga mulle tundub, et tuumpõhjuseid ja detaile on endale selgeks tegema vaevunud väga vähesed neist, kes on sel teemal sõna võtnud. Aga võibolla see ongi ajastu märk.”