Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ajakirjanduse põhiolemus ei ole ka keset meedia kõikjale jõudmist ja tohutut tehnoloogilist muutust kuhugi kadunud: see on oma lugejate esindamine avalikul ja sõltumatul moel. Käisin eelmisel nädalal mitmes koolis vanematele klassidele meediast, sotsiaalmeediast ja ajakirjandusest rääkimas. Rahvusringhääling peab oluliseks noortele ajakirjanduse peamisi tööpõhimõtteid selgitada ja selliseid kohtumisi toimub igal aastal päris palju. Õpilaste küsimused ja märkused olid terased. Ilmselgelt olid neist paljud ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia asju enda tarvis läbi mõelnud, sest peavad oluliseks ümbritsevat meediaruumi mõista ja õigesti kasutada. See ei ole kindlasti lihtne, sest meedia on haaramatum ja invasiivsem kui kasvõi 20 aastat tagasi. Samas on noortel võrreldes täiskasvanutega teatud edumaa, sest nad ei ole pidanud meedia asjus ümber ja järele õppima, uusi oskusi ja käitumismudeleid omandama. Otsustasin, et pean loengutes esitatud vaadet ka lehelugejatele jagama. Niisiis, mis üldse on tänapäeval meedia? Kuidas mahuvad selle suure mulli sisse ajakirjandus ja sotsiaalmeedia?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Tõenäoliselt olete ka teie seisnud pangaautomaadi ees ja oodanud, kuni masin soovitud summa välja loeb. Seni saate automaadi ekraanilt lugeda pealetükkivat nõudmist tulla automaadi juurde üksnes ühekaupa ja hoida kahemeetrist vahemaad. Ka praegu, detsembris 2022, kus koroonat ja sellega kaasnenud küsitava kasuteguriga piiranguid paljud enam isegi ei mäleta.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Jupphaaval hakkab maailmas tekkima distantsilt antud hinnanguid üle kahe aasta kestnud koroonakriisile.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Paljud ajakirjanikud said eelmisel nädalal suurelt kommertspangalt pressiteate, millesarnast neist nooremad polnud ehk kogu olemasoleva töökogemuse jooksul kohanudki. Pank teatas, et tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäärasid. Viimase kümne aasta jooksul oleme pöörase rahapoliitilise eksperimendi käigus kõik harjunud, et pangahoiusel säästude hoidmine mitte midagi sisse ei too, mis on tegelikult palju suurem kultuuriline muutus, kui lähedaselt distantsilt arvata võiks. Raha on Eesti inimestel ja ettevõtetel samas rohkem kui eales varem. Ei saa eitada, et selle raha eest saab ka varasemast paremini elada. Alles viimase aasta jooksul on inflatsioon nii kiireks muutunud, et keskmine inimene hindu ja sissetulekut võrreldes tunneb selget vaesumist. Aga seni raha kogunes, sest keskmine eestlane on loomult säästlik ja paljudest riigikorra muutustest hoolimata tahab alati mustade päevade tagavara omada.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti riigieelarve tegemine, selle sisu, eesmärgid (või nende puudumine) ja tulemused saavad alati liiga vähe avalikku tähelepanu. Tegu on detailse ja mahuka kokkuleppega, kuidas meist igaühe, absoluutselt igaühe käest raha ära korjata ja siis peaaegu igaühele tagasi jagada. Kuid peale nende, kes otseselt eelarvet koostavad või sealt suuremaid summasid saavad, see paljudele huvi ei paku.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti Pank on sügisese majandusprognoosi avaldamisel teinud üllatava ennustuse. Pankadevahelise rahaturu intressimäärade näitaja euribor, millega on seotud suur osa Eestis välja antud eluasemelaenude ja ka näiteks autoliisingute intressimääradest, ei tõuse keskpanga hinnangul üle kolme protsendi ja jääb seega oluliselt madalamaks tasemest, kus see oli enne ülemaailmse rahanduskriisi algust 2008. aastal. Seda on raske tõsiselt võtta.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Riigikogu valimisteni on sõna otseses mõttes kuus kuud aega. Kuigi valimiste päev on pühapäeval, 5. märtsil, algab valimisnädal esmaspäeval, 27. veebruaril, sisaldades kuut eelhääletamise päeva, mille kestel enamik valijaid ka tõenäoliselt hääle annab. Lisaks praegu riigikogu koosseisu kuuluvale viiele erakonnale – Reformierakond, Keskerakond, EKRE, Isamaa ja SDE – on võimalus Eesti parlamendi uude koosseisu pääseda veel Eesti 200-l. Kas ka äsja erakonnaks saanud Parempoolsetel?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Küllap olete juba kuulnud uudist, et transpordiamet kavatseb võtta Eestis kasutusele sõidukite keskmise kiiruse automaatkontrolli, mis tähendaks, et tulevikus arvutaksid autode tegeliku sõidutempo välja teelõigu algusesse ja lõppu paigaldatud kaks kaamerat. Ehk siis hakkate Tallinnast Rakvere poole sõitma ja kuskil pärast Maardut, kus mahapöörajaid enam palju pole, fikseerib kaamera ära teie auto numbri ja kellaaja. Võimalik, et veel mingi muu info, aga igal juhul teeb teist ka pilti. Paarkümmend kilomeetrit hiljem tuvastab teine kaamera taas teie auto numbri ning saadab selle koos kellaajaga kuskile politseiameti serverisse, kus tarvkvara arvutab nende kilomeetrite läbimiseks kulunud aja ning selle põhjal keskmise kiiruse. Kui see kiirus ületab läbitud lõigule kehtestatud kiiruspiirangut, siis saate varsti trahviteate.