Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost[/caption] Edgar Savisaar on nüüd osa Eesti minevikust. Kui veel paari kuu eest võis mängida mõttega tema taastulekust avalikku ellu, siis nüüd on ühemõtteliselt joon vahel. Suurenema hakkab ka distants, mis pakub võimaluse vahetada ajakirjanduslik käsitlus sammhaaval ajaloolise vaate vastu. 2004. aastal ilmunud raamatus "Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992" kirjutas Savisaar nii: „On selge, et [Toomas] Kümmel, [Kalle] Muuli ja [Hans H.] Luik olid tärkava vaba ajakirjanduse esimesed võsud. Neis küdes iha otsida suurt sensatsiooni, aga nappis veel kogemusi, et näha sündmuste tegelikke tagamaid. Sellepärast osutusid nad suhteliselt kergesti manipuleeritavaks." Kui palju muu raamatus kirja pandu siiruse suhtes tasub olla skeptiline, siis need laused tulid kindlasti otse südamest.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Aasta kokkuvõtete kirjutamine on enamasti küsimus sellest, kuidas leida piisavalt arenguid, mis tõesti olulised oleksid olnud. 2022. aasta lõpus kahtlemata nii ei paista ja sugugi mitte ainult 24. veebruaril Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud vallutussõja tõttu. Kust alustada? Tulevikust? Sel aastal murdus lõplikult aastakümneid Eestit teeninud tasakaalus riigieelarve põhimõte. Kuigi murenema hakkas see juba mõne aasta eest koos koroonapiirangute ajal võetud laenudega, siis 2022. aasta tõi kaasa pöördumatuna näiva lahtiütlemise, saatuse irooniana Reformierakonna juhtimisel.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ajakirjanduse põhiolemus ei ole ka keset meedia kõikjale jõudmist ja tohutut tehnoloogilist muutust kuhugi kadunud: see on oma lugejate esindamine avalikul ja sõltumatul moel. Käisin eelmisel nädalal mitmes koolis vanematele klassidele meediast, sotsiaalmeediast ja ajakirjandusest rääkimas. Rahvusringhääling peab oluliseks noortele ajakirjanduse peamisi tööpõhimõtteid selgitada ja selliseid kohtumisi toimub igal aastal päris palju. Õpilaste küsimused ja märkused olid terased. Ilmselgelt olid neist paljud ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia asju enda tarvis läbi mõelnud, sest peavad oluliseks ümbritsevat meediaruumi mõista ja õigesti kasutada. See ei ole kindlasti lihtne, sest meedia on haaramatum ja invasiivsem kui kasvõi 20 aastat tagasi. Samas on noortel võrreldes täiskasvanutega teatud edumaa, sest nad ei ole pidanud meedia asjus ümber ja järele õppima, uusi oskusi ja käitumismudeleid omandama. Otsustasin, et pean loengutes esitatud vaadet ka lehelugejatele jagama. Niisiis, mis üldse on tänapäeval meedia? Kuidas mahuvad selle suure mulli sisse ajakirjandus ja sotsiaalmeedia?

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Tõenäoliselt olete ka teie seisnud pangaautomaadi ees ja oodanud, kuni masin soovitud summa välja loeb. Seni saate automaadi ekraanilt lugeda pealetükkivat nõudmist tulla automaadi juurde üksnes ühekaupa ja hoida kahemeetrist vahemaad. Ka praegu, detsembris 2022, kus koroonat ja sellega kaasnenud küsitava kasuteguriga piiranguid paljud enam isegi ei mäleta.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Jupphaaval hakkab maailmas tekkima distantsilt antud hinnanguid üle kahe aasta kestnud koroonakriisile.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Paljud ajakirjanikud said eelmisel nädalal suurelt kommertspangalt pressiteate, millesarnast neist nooremad polnud ehk kogu olemasoleva töökogemuse jooksul kohanudki. Pank teatas, et tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäärasid. Viimase kümne aasta jooksul oleme pöörase rahapoliitilise eksperimendi käigus kõik harjunud, et pangahoiusel säästude hoidmine mitte midagi sisse ei too, mis on tegelikult palju suurem kultuuriline muutus, kui lähedaselt distantsilt arvata võiks. Raha on Eesti inimestel ja ettevõtetel samas rohkem kui eales varem. Ei saa eitada, et selle raha eest saab ka varasemast paremini elada. Alles viimase aasta jooksul on inflatsioon nii kiireks muutunud, et keskmine inimene hindu ja sissetulekut võrreldes tunneb selget vaesumist. Aga seni raha kogunes, sest keskmine eestlane on loomult säästlik ja paljudest riigikorra muutustest hoolimata tahab alati mustade päevade tagavara omada.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti riigieelarve tegemine, selle sisu, eesmärgid (või nende puudumine) ja tulemused saavad alati liiga vähe avalikku tähelepanu. Tegu on detailse ja mahuka kokkuleppega, kuidas meist igaühe, absoluutselt igaühe käest raha ära korjata ja siis peaaegu igaühele tagasi jagada. Kuid peale nende, kes otseselt eelarvet koostavad või sealt suuremaid summasid saavad, see paljudele huvi ei paku.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti Pank on sügisese majandusprognoosi avaldamisel teinud üllatava ennustuse. Pankadevahelise rahaturu intressimäärade näitaja euribor, millega on seotud suur osa Eestis välja antud eluasemelaenude ja ka näiteks autoliisingute intressimääradest, ei tõuse keskpanga hinnangul üle kolme protsendi ja jääb seega oluliselt madalamaks tasemest, kus see oli enne ülemaailmse rahanduskriisi algust 2008. aastal. Seda on raske tõsiselt võtta.