Silt: Anvar Samost

Politoloogid on Eesti erakondade toetuse näitajates toimunud muutusi nimetanud pöördelisteks. Nii on, aga kas pööre on püsiv? Kas reaalses igapäevapoliitikas midagi olulist muutub?

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]

Eesti laadi suurde valuutatsooni kuuluvasse väikesesse majandusse tuleb raha ja jõukust juurde peamiselt kahel viisil.

Esiteks saab raha riiki tulla läbi ekspordi. Teeme siin midagi, kaupu või teenuseid, mida teiste riikide inimesed osta tahavad, ning kui kaupleme kasumiga, jääb raha meile. Teiseks saab uut raha Eestisse tulla, kui välismaalane, kel on raha, selle ise siia toob – kas ostab kinnisvara, alustab äri ja investeerib või laenab Eesti inimesele või ettevõttele. Nii laenude kui ka välismaiste investeeringute eesmärk on raha kasvatada, investori vaatest kiiremini või vähemate riskidega kui tema kodumaal.

caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Viimased kuus kvartalit on Eesti sisemajanduse koguprodukt, tuntud ka lühendi SKP järgi, languses olnud. Teisisõnu on majandus olnud languses kuus kvartalit. Kas see tähendab, et meil on käes majanduskriis? Lihtne vastus on, et ei ole. Majanduskasvu, millega me Eestis valdava osa iseseisvuse taastamise järgsest ajast harjunud oleme, ei ole. Aga isegi see vastus pole päris õige, sest hinnad kerkivad ja vähemalt nominaalselt on raha majanduses rohkem – tõusevad palgad, maksudena kogutavad tulud, paljude ettevõtete käibed.

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]

Ilmselt on kõigis lehetoimetustes viimased kümme aastat erinevate poliitiliste teemade kontekstis tehtud nalja, mis kõige lihtsamas vormis võiks kõlada nii: „Te hakkate veel Ansipit taga igatsema.“

Nüüd on ajalugu – nagu ikka juhtub – jõudnud kohta, kus pea kogu iroonia on naljast kadunud. Tõesti, ilmselt poleks mitte ainult ajakirjanikel, vaid ka Ansipi poliitilistel vastastel tema pikast peaministriperioodist midagi selle vastu, kui valitsuse juhiks oleks taas keegi, kes vastab küsimustele küll tüütavalt pikalt, aga reeglina sisuliselt, ja amatöörlust ei salli.

Kirjutan neid ridu neljapäeva õhtul, kaks päeva pärast seda, kui praegune peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas, et järgmise aasta riigieelarve on valitsuses kokku lepitud. Paraku ei tea mina ega ka keegi teine väljaspool valitsuse tuumikut ja kitsast rahandusministeeriumi ametnike ringi, kui suured on siis selle kokku lepitud riigieelarve tulud ja kulud, rääkimata detailidest. Kolmapäeva õhtul – istuge nüüd, kui te äkki seisate ja võtke lauaservast kinni – ei teadnud neid põhinäitajaid ka rahandusminister, samuti Reformierakonda esindav Mart Võrklaev, kui uskuda, mida ta ERRi ajakirjanikule ütles. Aga see on usutav.

[caption id="attachment_255064" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Arusaadavalt ei meeldi peaministrile ja Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele vastata päevast päeva korduvale küsimusele, kas ta kavatseb ametist tagasi astuda. Selle ilmselgelt häiriva ebameeldivuse kõrval oleks ajakirjanikul nagu mina imelik kurta, et eri inimesed küsivad iga päev, kui kaua peaministri tagasiastumiseni võib aega minna. Õiget vastust ju ei tea, aga kogemuse põhjal oleks korrektne öelda, et võib minna kaua.

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Vaatamata sellele, kes peaminister või rahandusminister on või milline poliitiline torm parajasti Eestis valitseb, näeb põhiseadus ette, et riigieelarve tuleb septembri lõpuks valitsusel valmis saada. „Iga aasta kohta võtab riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. /.../ Valitsus esitab riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust."

Kolleeg Huko Aaspõllu rahvusringhäälingust luges eelmisel nädalal hoolega läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi liitmisel tekkinud liitasutuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) mulluse majandusaasta aruande. See, mis ta leidis, tekitas imestust nii teistes ajakirjanikes kui ka pärast aruandest kirjutamist laiemas üldsuses.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kui vaadata, millise tempoga ministeeriumide kabinettides sünnib uusi algatusi ühe või teise piirangu kehtestamiseks, millegi keelamiseks, trahvimiseks, reguleerimiseks, jälgimiseks ja kellegi õigesti elama õpetamiseks, siis võiks arvata, et valimistel saadud mandaadi põhjal on valitsusse otsustama pääsenud veel üks erakond, aga väga salajane. Avalikku tähelepanu on kõige enam saanud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) katse kirjutada meediateenuste seadusesse kontroll ajakirjanduse sisu üle, sisuliselt tsensuur.

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Paari nädala eest juhtus riigikogus lugu, millist pole ammu nähtud. Valitsuskoalitsiooni kuuluva olulise komisjoni juht saatis riigikantseleile ja ministeeriumidele kirja, milles nõudis Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise sildi all ametnike poolt seadustesse nende enda algatuste sokutamise lõpetamist. Varem on samasugune juhus korra ette tulnud siis, kui peaminister oli Mart Laar ehk üle 20 aasta tagasi.