Silt: Anvar Samost
9
Anvar Samost: uued opositsioonierakonnad vajavad kosmeetika asemel uutmist
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Valimised võitnud Reformierakond on valinud teiste riigikokku jõudnud erakondade seast endale sobivad partnerid ja peab nendega nüüd liigselt kiirustamata valitsuse moodustamise kõnelusi.
Iga paari päeva tagant tulevad kolm tulevase võimukoalitsiooni osapoolt ajakirjanike ette ja annavad üldsõnaliselt teada järjekordsest läbitud teemaplokist. Reformierakond teab, et suure tõenäosusega kuulub peaministri positsioon neli aastat neile, sest 37 kohta riigikogus just seda tähendab.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Valimised võitnud Reformierakond on valinud teiste riigikokku jõudnud erakondade seast endale sobivad partnerid ja peab nendega nüüd liigselt kiirustamata valitsuse moodustamise kõnelusi.
Iga paari päeva tagant tulevad kolm tulevase võimukoalitsiooni osapoolt ajakirjanike ette ja annavad üldsõnaliselt teada järjekordsest läbitud teemaplokist. Reformierakond teab, et suure tõenäosusega kuulub peaministri positsioon neli aastat neile, sest 37 kohta riigikogus just seda tähendab. Anvar Samost: valimised võitis erakond, kel oli õnne ja kes ei teinud vigu
[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vastupidi erakondade endi väidetavale tegid nad kõik – peale ühe – vastuhääletamisvõistluseks kujunenud valimiskampaanias vigu, mis läksid või lähevad neile valusalt kalliks.
Eelnevalt mainitud üksik erand on loomulikult Reformierakond. Õigem oleks öelda, et õnn oli algusest lõpuni nende poolel ja valijad ei hoolinud ideede puudusest, paljudest varem oluliseks peetud põhimõtete kõrvaleheitmisest, rekordilisest hinnatõusust, kulunud nägudega nimekirjadest ja laperdamisest Nursipalu küsimuses.
Eesti uuemas ajaloos enneolematu valimistulemus tugines Reformierakonna esimehe ja peaministri Kaja Kallase tegudele julgeolekupoliitika kujundamisel ja hoiakule Ukraina sõja suhtes. Need otsused võisid põhineda ettenägelike ja hästi informeeritud ametnike soovitustel, teistele erakondadele võis kasutatud retoorika meeldida või mitte, aga Kallas liikus Eestis ja kogu maailmas teistest mitu sammu ees ja temaga võistelda oli raske.
Kallase enda toetus oli viimastes erakondade uuringutes Reformierakonna toetusest tükk maad kõrgem. See tähendas, et Kallase najal valisid Reformierakonda ka need, kes mingis muus olukorras oleksid valinud kedagi teist.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Vastupidi erakondade endi väidetavale tegid nad kõik – peale ühe – vastuhääletamisvõistluseks kujunenud valimiskampaanias vigu, mis läksid või lähevad neile valusalt kalliks.
Eelnevalt mainitud üksik erand on loomulikult Reformierakond. Õigem oleks öelda, et õnn oli algusest lõpuni nende poolel ja valijad ei hoolinud ideede puudusest, paljudest varem oluliseks peetud põhimõtete kõrvaleheitmisest, rekordilisest hinnatõusust, kulunud nägudega nimekirjadest ja laperdamisest Nursipalu küsimuses.
Eesti uuemas ajaloos enneolematu valimistulemus tugines Reformierakonna esimehe ja peaministri Kaja Kallase tegudele julgeolekupoliitika kujundamisel ja hoiakule Ukraina sõja suhtes. Need otsused võisid põhineda ettenägelike ja hästi informeeritud ametnike soovitustel, teistele erakondadele võis kasutatud retoorika meeldida või mitte, aga Kallas liikus Eestis ja kogu maailmas teistest mitu sammu ees ja temaga võistelda oli raske.
Kallase enda toetus oli viimastes erakondade uuringutes Reformierakonna toetusest tükk maad kõrgem. See tähendas, et Kallase najal valisid Reformierakonda ka need, kes mingis muus olukorras oleksid valinud kedagi teist. Anvar Samost: ajalugu näitas taas, kui vähesest võib ta kulg sõltuda
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Aasta tagasi samal ajal saime kõik aru, et Eesti ja paljude teiste Venemaa kõrval asuvate riikide julgeolek on suures ohus.
Täna teame täpsemalt, kui vähesest kõik sõltus ja tänu kellele saame öelda, et enam see oht nii suur ei ole.
Aga alustama peab kaugemalt, 2014. aastast, sest lääne avalikkus on lõpuks aru saamas ka sellest, et piiratud reaktsioon Krimmi okupeerimisele ja Donbassis sõja alustamisele viis Vladimir Putini režiimi veendumuseni, et sisuliselt laseb vaba maailm Venemaal karistamatult jõudu rakendada.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Aasta tagasi samal ajal saime kõik aru, et Eesti ja paljude teiste Venemaa kõrval asuvate riikide julgeolek on suures ohus.
Täna teame täpsemalt, kui vähesest kõik sõltus ja tänu kellele saame öelda, et enam see oht nii suur ei ole.
Aga alustama peab kaugemalt, 2014. aastast, sest lääne avalikkus on lõpuks aru saamas ka sellest, et piiratud reaktsioon Krimmi okupeerimisele ja Donbassis sõja alustamisele viis Vladimir Putini režiimi veendumuseni, et sisuliselt laseb vaba maailm Venemaal karistamatult jõudu rakendada. Anvar Samost: kas erakonnad tahavad olulistel teemadel debatti pidada?
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Valimisteni on neli nädalat, mis tähendab, et valimisnimekirjad on ringkondade ja erakondade kaupa teada, erakonnad on avaldanud oma platvormid ning kohe algavad debatid.
Erakonnad ise on ette valmistanud teemad, mis peaksid neid valijatele lähedaseks tegema, valijate ja ajakirjanduse asi on aga vaadata, mis järgmise nelja aasta jooksul poliitikas tegelikult otsustamist vajaks.
Anvar Samost: poliitik, kes vaba Eestiga ei kohanenud
[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"]
Anvar Samost[/caption]
Edgar Savisaar on nüüd osa Eesti minevikust. Kui veel paari kuu eest võis mängida mõttega tema taastulekust avalikku ellu, siis nüüd on ühemõtteliselt joon vahel.
Suurenema hakkab ka distants, mis pakub võimaluse vahetada ajakirjanduslik käsitlus sammhaaval ajaloolise vaate vastu.
2004. aastal ilmunud raamatus "Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992" kirjutas Savisaar nii: „On selge, et [Toomas] Kümmel, [Kalle] Muuli ja [Hans H.] Luik olid tärkava vaba ajakirjanduse esimesed võsud. Neis küdes iha otsida suurt sensatsiooni, aga nappis veel kogemusi, et näha sündmuste tegelikke tagamaid. Sellepärast osutusid nad suhteliselt kergesti manipuleeritavaks." Kui palju muu raamatus kirja pandu siiruse suhtes tasub olla skeptiline, siis need laused tulid kindlasti otse südamest.
Anvar Samost[/caption]
Edgar Savisaar on nüüd osa Eesti minevikust. Kui veel paari kuu eest võis mängida mõttega tema taastulekust avalikku ellu, siis nüüd on ühemõtteliselt joon vahel.
Suurenema hakkab ka distants, mis pakub võimaluse vahetada ajakirjanduslik käsitlus sammhaaval ajaloolise vaate vastu.
2004. aastal ilmunud raamatus "Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990–1992" kirjutas Savisaar nii: „On selge, et [Toomas] Kümmel, [Kalle] Muuli ja [Hans H.] Luik olid tärkava vaba ajakirjanduse esimesed võsud. Neis küdes iha otsida suurt sensatsiooni, aga nappis veel kogemusi, et näha sündmuste tegelikke tagamaid. Sellepärast osutusid nad suhteliselt kergesti manipuleeritavaks." Kui palju muu raamatus kirja pandu siiruse suhtes tasub olla skeptiline, siis need laused tulid kindlasti otse südamest. Anvar Samost: oli tõesti pöördeline aasta
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Aasta kokkuvõtete kirjutamine on enamasti küsimus sellest, kuidas leida piisavalt arenguid, mis tõesti olulised oleksid olnud. 2022. aasta lõpus kahtlemata nii ei paista ja sugugi mitte ainult 24. veebruaril Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud vallutussõja tõttu.
Kust alustada? Tulevikust? Sel aastal murdus lõplikult aastakümneid Eestit teeninud tasakaalus riigieelarve põhimõte. Kuigi murenema hakkas see juba mõne aasta eest koos koroonapiirangute ajal võetud laenudega, siis 2022. aasta tõi kaasa pöördumatuna näiva lahtiütlemise, saatuse irooniana Reformierakonna juhtimisel.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Aasta kokkuvõtete kirjutamine on enamasti küsimus sellest, kuidas leida piisavalt arenguid, mis tõesti olulised oleksid olnud. 2022. aasta lõpus kahtlemata nii ei paista ja sugugi mitte ainult 24. veebruaril Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud vallutussõja tõttu.
Kust alustada? Tulevikust? Sel aastal murdus lõplikult aastakümneid Eestit teeninud tasakaalus riigieelarve põhimõte. Kuigi murenema hakkas see juba mõne aasta eest koos koroonapiirangute ajal võetud laenudega, siis 2022. aasta tõi kaasa pöördumatuna näiva lahtiütlemise, saatuse irooniana Reformierakonna juhtimisel. Sotsiaalmeedia levik teeb ajakirjanduse üha olulisemaks
[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Ajakirjanduse põhiolemus ei ole ka keset meedia kõikjale jõudmist ja tohutut tehnoloogilist muutust kuhugi kadunud: see on oma lugejate esindamine avalikul ja sõltumatul moel.
Käisin eelmisel nädalal mitmes koolis vanematele klassidele meediast, sotsiaalmeediast ja ajakirjandusest rääkimas. Rahvusringhääling peab oluliseks noortele ajakirjanduse peamisi tööpõhimõtteid selgitada ja selliseid kohtumisi toimub igal aastal päris palju.
Õpilaste küsimused ja märkused olid terased. Ilmselgelt olid neist paljud ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia asju enda tarvis läbi mõelnud, sest peavad oluliseks ümbritsevat meediaruumi mõista ja õigesti kasutada. See ei ole kindlasti lihtne, sest meedia on haaramatum ja invasiivsem kui kasvõi 20 aastat tagasi.
Samas on noortel võrreldes täiskasvanutega teatud edumaa, sest nad ei ole pidanud meedia asjus ümber ja järele õppima, uusi oskusi ja käitumismudeleid omandama. Otsustasin, et pean loengutes esitatud vaadet ka lehelugejatele jagama.
Niisiis, mis üldse on tänapäeval meedia? Kuidas mahuvad selle suure mulli sisse ajakirjandus ja sotsiaalmeedia?
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Ajakirjanduse põhiolemus ei ole ka keset meedia kõikjale jõudmist ja tohutut tehnoloogilist muutust kuhugi kadunud: see on oma lugejate esindamine avalikul ja sõltumatul moel.
Käisin eelmisel nädalal mitmes koolis vanematele klassidele meediast, sotsiaalmeediast ja ajakirjandusest rääkimas. Rahvusringhääling peab oluliseks noortele ajakirjanduse peamisi tööpõhimõtteid selgitada ja selliseid kohtumisi toimub igal aastal päris palju.
Õpilaste küsimused ja märkused olid terased. Ilmselgelt olid neist paljud ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia asju enda tarvis läbi mõelnud, sest peavad oluliseks ümbritsevat meediaruumi mõista ja õigesti kasutada. See ei ole kindlasti lihtne, sest meedia on haaramatum ja invasiivsem kui kasvõi 20 aastat tagasi.
Samas on noortel võrreldes täiskasvanutega teatud edumaa, sest nad ei ole pidanud meedia asjus ümber ja järele õppima, uusi oskusi ja käitumismudeleid omandama. Otsustasin, et pean loengutes esitatud vaadet ka lehelugejatele jagama.
Niisiis, mis üldse on tänapäeval meedia? Kuidas mahuvad selle suure mulli sisse ajakirjandus ja sotsiaalmeedia? Anvar Samost: las äri teenib kasumit, kliente õpetamata
[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Tõenäoliselt olete ka teie seisnud pangaautomaadi ees ja oodanud, kuni masin soovitud summa välja loeb.
Seni saate automaadi ekraanilt lugeda pealetükkivat nõudmist tulla automaadi juurde üksnes ühekaupa ja hoida kahemeetrist vahemaad. Ka praegu, detsembris 2022, kus koroonat ja sellega kaasnenud küsitava kasuteguriga piiranguid paljud enam isegi ei mäleta.
Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption]
Tõenäoliselt olete ka teie seisnud pangaautomaadi ees ja oodanud, kuni masin soovitud summa välja loeb.
Seni saate automaadi ekraanilt lugeda pealetükkivat nõudmist tulla automaadi juurde üksnes ühekaupa ja hoida kahemeetrist vahemaad. Ka praegu, detsembris 2022, kus koroonat ja sellega kaasnenud küsitava kasuteguriga piiranguid paljud enam isegi ei mäleta.