Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Vaatamata sellele, kes peaminister või rahandusminister on või milline poliitiline torm parajasti Eestis valitseb, näeb põhiseadus ette, et riigieelarve tuleb septembri lõpuks valitsusel valmis saada. „Iga aasta kohta võtab riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. /.../ Valitsus esitab riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust."

Kolleeg Huko Aaspõllu rahvusringhäälingust luges eelmisel nädalal hoolega läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi liitmisel tekkinud liitasutuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) mulluse majandusaasta aruande. See, mis ta leidis, tekitas imestust nii teistes ajakirjanikes kui ka pärast aruandest kirjutamist laiemas üldsuses.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kui vaadata, millise tempoga ministeeriumide kabinettides sünnib uusi algatusi ühe või teise piirangu kehtestamiseks, millegi keelamiseks, trahvimiseks, reguleerimiseks, jälgimiseks ja kellegi õigesti elama õpetamiseks, siis võiks arvata, et valimistel saadud mandaadi põhjal on valitsusse otsustama pääsenud veel üks erakond, aga väga salajane. Avalikku tähelepanu on kõige enam saanud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) katse kirjutada meediateenuste seadusesse kontroll ajakirjanduse sisu üle, sisuliselt tsensuur.

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] Paari nädala eest juhtus riigikogus lugu, millist pole ammu nähtud. Valitsuskoalitsiooni kuuluva olulise komisjoni juht saatis riigikantseleile ja ministeeriumidele kirja, milles nõudis Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise sildi all ametnike poolt seadustesse nende enda algatuste sokutamise lõpetamist. Varem on samasugune juhus korra ette tulnud siis, kui peaminister oli Mart Laar ehk üle 20 aasta tagasi.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Naaberriigis Lätis on viimastel aastatel ärevaks tegevalt sageli ette tulnud väljendusvabaduse piiramist. Kõige rajum näide pärineb eelmisest nädalast, mil Läti meediaregulatsiooni asutus – millele õnneks Eestis täpne vaste puudub – otsustas määrata uudisteportaalile Tvnet sõna „küüditamine" nende hinnangul vales tähenduses eetrisse lubamise eest 8500 euro suuruse trahvi. Lühidalt kokku võetuna seisnes Läti elektroonilise meedia nõukogu vaates rikkumine selles, et ajakirjanik lasi immigratsiooniseaduse muudatustest rääkides poliitikust intervjueeritaval sõna „küüditamine" kasutada nüüdisaegses kontekstis ja valitsuse poliitika suhtes kriitilises võtmes.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Tallinlased ja teised inimesed, kel sageli pealinna südamesse asja on, vaevlevad vähemalt aasta lõpuni viimaste kümnendite suuremate teeremontide põhjustatud ummikutes. Kinni on nii mitmed kesklinna läbivad liiklusarterid, et kohati meenutab sealne tühjus koroonapiirangute esimest tipphetke 2020. aasta kevadel.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Viimased paar nädalat on paljud inimesed eri elualadelt lugenud Kaja Kallase uue valitsuse 24 lehekülje pikkust koalitsioonilepingut. Ajakirjandus on järgmiste aastate vältel Eesti elu olulisel määral korraldava dokumendi sisu kohta koalitsiooniliikmetest rahvasaadikutelt ja ministritelt selgitusi küsinud ja saadut analüüsinud. Tulemused on segased nagu ka koalitsioonileping ise.

Mäletan hästi 2015. aasta augusti lõppu, kui kaitsepolitsei riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam kaks ainsat juhatuse liiget Ain Kaljuranna ja Allan Kiili kinni pidasid.