Silt: Ants Ale
Maal elamise päeval saab uudistada kümneid paiku
[caption id="attachment_457110" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaal on Maal Elamise päeval kõige enam osavõtjaid Lääne-Nigulas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval peetaval maal elamise päeval saab Läänemaal ja Lääneranna vallas külastada ligi 30 talu, seltsimaja, ettevõtet või muud maapiirkonnas tegutsevat asutust.
Kõige enam on päevast osavõtjaid Lääne-Nigula vallas, kus külalisi ootab 17 kohta. Linnamäe teeristis asuva turuplatsi juures avatakse laupäeval kell 11 Eestimaa aasta küla tii
Läänemaal on Maal Elamise päeval kõige enam osavõtjaid Lääne-Nigulas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval peetaval maal elamise päeval saab Läänemaal ja Lääneranna vallas külastada ligi 30 talu, seltsimaja, ettevõtet või muud maapiirkonnas tegutsevat asutust.
Kõige enam on päevast osavõtjaid Lääne-Nigula vallas, kus külalisi ootab 17 kohta. Linnamäe teeristis asuva turuplatsi juures avatakse laupäeval kell 11 Eestimaa aasta küla tii
Põdrad uitasid Haeska lähedal meres
[caption id="attachment_456718" align="alignnone" width="1575"]
Põdrad vees. Foto Ants Ale[/caption]
Haeskas asuva Tuulingu puhkemaja peremees Ants Ale filmis, kuidas kaks põtra uitasid umbes saja meetri kaugusel maja terrassist Matsalu lahe vees, ja postitas selle sotsiaalmeediasse. Ale sõnul on ta oma kodu lähedal meres põtru näinud korduvalt. Lisaks märkab Ale märganud mere ääres teisigi neljajalgseid.
„Siin on neil tihe liiklus. Kuna
Põdrad vees. Foto Ants Ale[/caption]
Haeskas asuva Tuulingu puhkemaja peremees Ants Ale filmis, kuidas kaks põtra uitasid umbes saja meetri kaugusel maja terrassist Matsalu lahe vees, ja postitas selle sotsiaalmeediasse. Ale sõnul on ta oma kodu lähedal meres põtru näinud korduvalt. Lisaks märkab Ale märganud mere ääres teisigi neljajalgseid.
„Siin on neil tihe liiklus. Kuna 
Haeskas tuleb viies linnumess
[caption id="attachment_396661" align="alignnone" width="1920"] Linnumess Haeskas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Viiendat korda kutsub Haeska Tuulingu talu peremees Ants Ale huvilisi enda juurde, et pidada maha linnuralli ja -mess. „Linnuhuvilised tulevad kokku, teeme linnurallit ja vaatlusoptika pakkujad on ka kohal,” ütles Ale.
Linnumess Haeskas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Viiendat korda kutsub Haeska Tuulingu talu peremees Ants Ale huvilisi enda juurde, et pidada maha linnuralli ja -mess. „Linnuhuvilised tulevad kokku, teeme linnurallit ja vaatlusoptika pakkujad on ka kohal,” ütles Ale. 
8
Läänemaal saab laenata suuski, uiske, tõukekelke ja lumetuube
[caption id="attachment_417541" align="alignnone" width="1920"] Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul jääb keskuse 14 lumerõngast soovijatele väheks. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Talverõõmude – suusatamise, uisutamise, tuubitamise ja tõukekelgutamise – nautimiseks ei pea vahendeid ise omama, vaid neid saab mitmelt poolt ka laenuks võtta.
Palivere turismi- ja spordikeskuses saab lumerõngaid ehk rahvakeeles tuube ja suuski laenata viieeurose tunnihinnaga. „Superodav, mujal on 10 eurot. Me pole hinda tõstnud, sest Läänemaa inimene on hinnatundlik,” ütles keskuse juht Mati Kallemets.
Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul jääb keskuse 14 lumerõngast soovijatele väheks. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Talverõõmude – suusatamise, uisutamise, tuubitamise ja tõukekelgutamise – nautimiseks ei pea vahendeid ise omama, vaid neid saab mitmelt poolt ka laenuks võtta.
Palivere turismi- ja spordikeskuses saab lumerõngaid ehk rahvakeeles tuube ja suuski laenata viieeurose tunnihinnaga. „Superodav, mujal on 10 eurot. Me pole hinda tõstnud, sest Läänemaa inimene on hinnatundlik,” ütles keskuse juht Mati Kallemets. 
Galerii: linnuvaatlejad said Haeskas näha saja-aastast luike
[gallery ids="396641,396643,396645,396647,396649,396651,396653,396655,396657,396659,396661,396663,396665,396667,396669,396671,396673,396675"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Pühapäeval toimus Haeskas Tuulingu puhkemaja hoovil taas linnumess, kus sai tutvuda linnuvaatlus- ja fototehnikaga.
„Saja-aastast luike oled näinud?” küsis puhkemaja peremees Ants Ale. Tehnika proovimiseks oli Ale pannud välja sajand tagasi kasutusel olnud luigekujutise, kelle kaela ümber olevat numbrit tuli pikksilmaga vaadata.
Vahtramahl on kevadekuulutaja
[caption id="attachment_391208" align="alignnone" width="2000"] Ligi paarisaja aasta vanune hiiglasuur vaher annab headel päevadel Lauri Lilleoksale mahla 30 liitrit ja enamgi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aeg on vahtral kraanid lahti keerata ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada.
Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on juba tunda. Nii, nagu see oli veebruari esimeses pooles. Uuesti maha sadanud lumi ja peale pressinud külm keeras kraanid taas kinni.
Vahtramahlaaeg on tänavu saabunud juba mitmel korral. Esimene võimalus oli selleks juba detsembris, kui tuli esimene suur sula.
Ligi paarisaja aasta vanune hiiglasuur vaher annab headel päevadel Lauri Lilleoksale mahla 30 liitrit ja enamgi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aeg on vahtral kraanid lahti keerata ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada.
Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on juba tunda. Nii, nagu see oli veebruari esimeses pooles. Uuesti maha sadanud lumi ja peale pressinud külm keeras kraanid taas kinni.
Vahtramahlaaeg on tänavu saabunud juba mitmel korral. Esimene võimalus oli selleks juba detsembris, kui tuli esimene suur sula. 
Kes Läänemaal külas käib ja mida ta siin teeb, ei tea keegi
[caption id="attachment_386957" align="alignnone" width="2000"] Linnuhuvilisi jätkub Haeskasse sügisel oktoobrikuuni välja ja see omakorda pikendab Läänemaa turismihooaega. Foto: Arhiiv[/caption]
Seda, palju käib Haapsalus ja Läänemaa külalisi, ei tea tegelikult keegi, kuigi puudust tunnevad sellest infost nii sündmuste korraldajad, loodusturismiarendajad kui ka turismiturundajad.
„Statistika, mida igapäevaselt kasutame, on pärit statistikaameti andmebaasidest,“ ütles SA Läänemaa turismijuht Mirje Tammaru.
Statistikaametiga peavad oma andmeid jagama hotelli- ja hostelipidajad, kes on oma tegevusala määratlenud majutuse pakkumisena. „Nemad on kohustatud teada andma, kust riigist ja kui palju külalisi on tulnud ning kui kauaks nad on jäänud. Küsitakse ka reisi peamist eesmärki,“ ütles Tammaru.
Linnuhuvilisi jätkub Haeskasse sügisel oktoobrikuuni välja ja see omakorda pikendab Läänemaa turismihooaega. Foto: Arhiiv[/caption]
Seda, palju käib Haapsalus ja Läänemaa külalisi, ei tea tegelikult keegi, kuigi puudust tunnevad sellest infost nii sündmuste korraldajad, loodusturismiarendajad kui ka turismiturundajad.
„Statistika, mida igapäevaselt kasutame, on pärit statistikaameti andmebaasidest,“ ütles SA Läänemaa turismijuht Mirje Tammaru.
Statistikaametiga peavad oma andmeid jagama hotelli- ja hostelipidajad, kes on oma tegevusala määratlenud majutuse pakkumisena. „Nemad on kohustatud teada andma, kust riigist ja kui palju külalisi on tulnud ning kui kauaks nad on jäänud. Küsitakse ka reisi peamist eesmärki,“ ütles Tammaru. 
Matsalu turismitalud on landipüügi laiendamise vastu
[caption id="attachment_364631" align="alignnone" width="2000"] Matsalu turismitalunikud pelgavad, et landipüüdjad peletavad linnud mitmesaja meetri kaugusele. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Matsalu rahvuspargis tegutsevad külaseltsid on vastu rahvuspargi uues kaitse-eeskirjas lubatud harrastuspüüdjate püügiala laiendamisele.
Külaseltside hinnangul rikuvad landimehed vaadet ja häirivad linde, kelle pärast loodusturistid välismaalt Matsallu tulevad. „Eestis on 3700 kilomeetrit rannikut, ruumi peaks olema,” ütles Haeska külaseltsi esindaja Ants Ale.
Ale selgitas, et kui rannakalur käib kord nädalas merelt kala võtmas ja püüniseid puhastamas, mis võtab aega kuni tund, siis landimees on enamasti kala püüdmas terve päeva. Kuigi harrastuskaluril on lubatud püüda kuni viis haugi, siis pärast viienda haugi püüdmist landimees üldjuhul kalapüüki ei lõpeta, vaid laseb järgmised püütud haugid lihtsalt vette tagasi.
Matsalu turismitalunikud pelgavad, et landipüüdjad peletavad linnud mitmesaja meetri kaugusele. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Matsalu rahvuspargis tegutsevad külaseltsid on vastu rahvuspargi uues kaitse-eeskirjas lubatud harrastuspüüdjate püügiala laiendamisele.
Külaseltside hinnangul rikuvad landimehed vaadet ja häirivad linde, kelle pärast loodusturistid välismaalt Matsallu tulevad. „Eestis on 3700 kilomeetrit rannikut, ruumi peaks olema,” ütles Haeska külaseltsi esindaja Ants Ale.
Ale selgitas, et kui rannakalur käib kord nädalas merelt kala võtmas ja püüniseid puhastamas, mis võtab aega kuni tund, siis landimees on enamasti kala püüdmas terve päeva. Kuigi harrastuskaluril on lubatud püüda kuni viis haugi, siis pärast viienda haugi püüdmist landimees üldjuhul kalapüüki ei lõpeta, vaid laseb järgmised püütud haugid lihtsalt vette tagasi. 