Silt: Ants Ale
Haeskas tuleb viies linnumess
[caption id="attachment_396661" align="alignnone" width="1920"] Linnumess Haeskas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Viiendat korda kutsub Haeska Tuulingu talu peremees Ants Ale huvilisi enda juurde, et pidada maha linnuralli ja -mess. „Linnuhuvilised tulevad kokku, teeme linnurallit ja vaatlusoptika pakkujad on ka kohal,” ütles Ale.
8
Läänemaal saab laenata suuski, uiske, tõukekelke ja lumetuube
[caption id="attachment_417541" align="alignnone" width="1920"] Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juhi Mati Kallemetsa sõnul jääb keskuse 14 lumerõngast soovijatele väheks. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Talverõõmude – suusatamise, uisutamise, tuubitamise ja tõukekelgutamise – nautimiseks ei pea vahendeid ise omama, vaid neid saab mitmelt poolt ka laenuks võtta.
Palivere turismi- ja spordikeskuses saab lumerõngaid ehk rahvakeeles tuube ja suuski laenata viieeurose tunnihinnaga. „Superodav, mujal on 10 eurot. Me pole hinda tõstnud, sest Läänemaa inimene on hinnatundlik,” ütles keskuse juht Mati Kallemets.
Galerii: linnuvaatlejad said Haeskas näha saja-aastast luike
[gallery ids="396641,396643,396645,396647,396649,396651,396653,396655,396657,396659,396661,396663,396665,396667,396669,396671,396673,396675"]
Malle-Liisa Raigla fotod
Pühapäeval toimus Haeskas Tuulingu puhkemaja hoovil taas linnumess, kus sai tutvuda linnuvaatlus- ja fototehnikaga.
„Saja-aastast luike oled näinud?” küsis puhkemaja peremees Ants Ale. Tehnika proovimiseks oli Ale pannud välja sajand tagasi kasutusel olnud luigekujutise, kelle kaela ümber olevat numbrit tuli pikksilmaga vaadata.
Vahtramahl on kevadekuulutaja
[caption id="attachment_391208" align="alignnone" width="2000"] Ligi paarisaja aasta vanune hiiglasuur vaher annab headel päevadel Lauri Lilleoksale mahla 30 liitrit ja enamgi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Aeg on vahtral kraanid lahti keerata ja selle hea mahlaga oma tervist turgutada.
Vahtramahl hakkab jooksma siis, kui mõnda aega on olnud külmad ööd, aga päeval plusskraadid ja kevade lõhna on juba tunda. Nii, nagu see oli veebruari esimeses pooles. Uuesti maha sadanud lumi ja peale pressinud külm keeras kraanid taas kinni.
Vahtramahlaaeg on tänavu saabunud juba mitmel korral. Esimene võimalus oli selleks juba detsembris, kui tuli esimene suur sula.
Kes Läänemaal külas käib ja mida ta siin teeb, ei tea keegi
[caption id="attachment_386957" align="alignnone" width="2000"] Linnuhuvilisi jätkub Haeskasse sügisel oktoobrikuuni välja ja see omakorda pikendab Läänemaa turismihooaega. Foto: Arhiiv[/caption]
Seda, palju käib Haapsalus ja Läänemaa külalisi, ei tea tegelikult keegi, kuigi puudust tunnevad sellest infost nii sündmuste korraldajad, loodusturismiarendajad kui ka turismiturundajad.
„Statistika, mida igapäevaselt kasutame, on pärit statistikaameti andmebaasidest,“ ütles SA Läänemaa turismijuht Mirje Tammaru.
Statistikaametiga peavad oma andmeid jagama hotelli- ja hostelipidajad, kes on oma tegevusala määratlenud majutuse pakkumisena. „Nemad on kohustatud teada andma, kust riigist ja kui palju külalisi on tulnud ning kui kauaks nad on jäänud. Küsitakse ka reisi peamist eesmärki,“ ütles Tammaru.
Matsalu turismitalud on landipüügi laiendamise vastu
[caption id="attachment_364631" align="alignnone" width="2000"] Matsalu turismitalunikud pelgavad, et landipüüdjad peletavad linnud mitmesaja meetri kaugusele. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Matsalu rahvuspargis tegutsevad külaseltsid on vastu rahvuspargi uues kaitse-eeskirjas lubatud harrastuspüüdjate püügiala laiendamisele.
Külaseltside hinnangul rikuvad landimehed vaadet ja häirivad linde, kelle pärast loodusturistid välismaalt Matsallu tulevad. „Eestis on 3700 kilomeetrit rannikut, ruumi peaks olema,” ütles Haeska külaseltsi esindaja Ants Ale.
Ale selgitas, et kui rannakalur käib kord nädalas merelt kala võtmas ja püüniseid puhastamas, mis võtab aega kuni tund, siis landimees on enamasti kala püüdmas terve päeva. Kuigi harrastuskaluril on lubatud püüda kuni viis haugi, siis pärast viienda haugi püüdmist landimees üldjuhul kalapüüki ei lõpeta, vaid laseb järgmised püütud haugid lihtsalt vette tagasi.
Soomlane tahab ehitada kilomeetrise jääkarusselli
[caption id="attachment_354792" align="aligncenter" width="1200"] Janne Käpylehto ehitatud rõngassaia-kujuline jääkarussell Lohja Kimusjärvel. Foto: ohotv.fi[/caption]
Soome jääkarussellimeister Janne Käpylehto tahab välja saagida kilomeetrise läbimõõduga jääkarusselli.
Haeska lahejääl juba teist aastat 12meetrise jääkarusselli pöörlema pannud Ants Alele eeskujuks olnud Käpylehto püstitas mullu maailmarekordi 311-meetrise läbimõõduga karusselliga. Tänavu unistab ta aga uuest rekordist.
Oma ettevõtmistes läks Käpylehto juba aasta lõpus uuele tasemele.