Silt: Anton Pärn

[caption id="attachment_325512" align="alignnone" width="2000"] Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi. Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist. Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng.

[caption id="attachment_323587" align="alignnone" width="2000"] Helga Roberg annab oma arhiivi muuseumile. Foto: Ene Pajula[/caption] Helga Roberg on Läänemaa kultuurieluga ühte jalga astunud juba 70 aastat, mis tähendab, et  tema kätte on koondunud mahukas arhiiv, mis sisaldab arvukalt fotosid, kroonikaid ja umbes poole meetri kõrgune virn aukirju ja diplomeid. Enim tuntud on Helga Roberg kuulsa Haapsalu varietee käimatõmbaja, arendaja ja lauljana, enne seda tegutses ta aga kümmekond aastat aktiivselt Noarootsis. Paslepa külas sündinud tüdruk lõpetas Pürksi 7klassilise kooli sõjaaegsete segaduste tõttu alles 1951. aastal, kui ta oli juba 16aastane. Siis pakuti talle tööd kohalikus raamatukogus. See töö sobis talle, aga jäi tema huvidele kitsaks. Sellepärast läks ta Tallinna kultuurhariduskooli õppima klubitööd ja hakkas ühtlasi osa võtma Heljo Talmeti rahvatantsujuhi seminaridest.

Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhataja Anton Pärn ja Läänemaa naiste tugikeskuse juht Leili Mutso on nende 152 inimese hulgas, kellele president Kersti Kaljulaid tänavu teenetemärgi annetas. Kui tavaliselt selguvad teenetemärgi saajad juba jaanuari lõpus, siis sel aastal tegi president oma otsuse teatavaks päev enne vabariigi aastapäeva. Pärnale annetas president Valgetähe IV klassi teenetemärgi, Mutsole Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. Nii Pärna kui ka Mutsot tabas uudis nagu välk selgest taevast. Kui Lääne Elu, lilled käes, teisipäeva hommikul veidi peale kella kümmet ühendmuuseumide kontorisse sisse astus, oli Pärnal parasjagu käimas veebikoosolek raudteemuuseumi veduri ümberpaigutamise teemal. „See on nii ootamatu,

[caption id="attachment_315581" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnuse vallikraavi mänguväljak näeb praegu välja, nagu oleks saanud pommitabamuse. Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel algasid Haapsalu lossipargi mänguväljakul lammutustööd. Platsi keskelt on kadunud lava ning üles võetakse ka väljakut läbiv sinine laudtee, mis on mädanenud ja auklik. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhi Anton Pärna sõnul on lagunev mänguväljak olnud muuseumile pikalt probleemiks, sest on lastele ohtlik. Esmaspäeva lõuna ajal meenutas mänguväljakul olnud lava sile liivaplats, mille äärtes olid püsti veel mõned madalad postid. Selle kõrval kõrgus lindiga piiratud lavast alles jäänud puiduhunnik, kõrval konteiner. Teelaudis oli veel alles. Pärn ütles, et töömehed viivad tekkinud prügi iga päev utiliseerimisse.

[caption id="attachment_309180" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnuse mänguväljakul on katki nii tee kui ka kõik atraktsioonid. Malle-Liisa Raigla[/caption] Üle kümne aasta tagasi valminud Haapsalu mänguväljakud on lastele ohtlikud. Kõige hullemas seisus on lossipargis asuv mänguväljak, kus paksu liivakihi all mädanenud laudis on kõige väiksem murekoht. Näiteks laevakujulise atraktsiooni trepid on igaüks erinevat pidi viltu ja logisevad ning mänguhoos jooksmisel võib seal kergesti kukkuda. Ka võrk, mida mööda peaks saama üles laevale ronida, on auke täis. Veel paar nädalat tagasi olid naelad väljas ka laevaninas, nüüdseks on need kohad parandatud.