Silt: Anton Pärn
Kultuuriasutused avanevad tasapisi
[caption id="attachment_326486" align="alignnone" width="1795"]
Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn lubas, et muuseume saab külastada 5. maist. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Koroonaviirusega seotud piiranguid leevendades lubab valitsus 3. maist avada muuseumid ja galeriid.
„Meie oleme avamiseks valmis,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Ta lisas, et kuna muuseumides on madalhooajal esmaspäev ja teisipäev puhkepäevad, saab Haapsalu ja Läänemaa muuseume külastada kolmapäevast, 5. maist. „Linnusemuuseum hakkab seitse päeva nädalas avatud olema 15. maist,” rääkis Pärn.
Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn lubas, et muuseume saab külastada 5. maist. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Koroonaviirusega seotud piiranguid leevendades lubab valitsus 3. maist avada muuseumid ja galeriid.
„Meie oleme avamiseks valmis,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Ta lisas, et kuna muuseumides on madalhooajal esmaspäev ja teisipäev puhkepäevad, saab Haapsalu ja Läänemaa muuseume külastada kolmapäevast, 5. maist. „Linnusemuuseum hakkab seitse päeva nädalas avatud olema 15. maist,” rääkis Pärn. 
Õppus: kuidas päästa kultuurivara?
[caption id="attachment_325512" align="alignnone" width="2000"]
Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi.
Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist.
Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng.
Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi.
Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist.
Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng. 
Helga Robergi arhiiv leiab muuseumis uue kodu
[caption id="attachment_323587" align="alignnone" width="2000"]
Helga Roberg annab oma arhiivi muuseumile. Foto: Ene Pajula[/caption]
Helga Roberg on Läänemaa kultuurieluga ühte jalga astunud juba 70 aastat, mis tähendab, et tema kätte on koondunud mahukas arhiiv, mis sisaldab arvukalt fotosid, kroonikaid ja umbes poole meetri kõrgune virn aukirju ja diplomeid.
Enim tuntud on Helga Roberg kuulsa Haapsalu varietee käimatõmbaja, arendaja ja lauljana, enne seda tegutses ta aga kümmekond aastat aktiivselt Noarootsis.
Paslepa külas sündinud tüdruk lõpetas Pürksi 7klassilise kooli sõjaaegsete segaduste tõttu alles 1951. aastal, kui ta oli juba 16aastane. Siis pakuti talle tööd kohalikus raamatukogus. See töö sobis talle, aga jäi tema huvidele kitsaks. Sellepärast läks ta Tallinna kultuurhariduskooli õppima klubitööd ja hakkas ühtlasi osa võtma Heljo Talmeti rahvatantsujuhi seminaridest.
Helga Roberg annab oma arhiivi muuseumile. Foto: Ene Pajula[/caption]
Helga Roberg on Läänemaa kultuurieluga ühte jalga astunud juba 70 aastat, mis tähendab, et tema kätte on koondunud mahukas arhiiv, mis sisaldab arvukalt fotosid, kroonikaid ja umbes poole meetri kõrgune virn aukirju ja diplomeid.
Enim tuntud on Helga Roberg kuulsa Haapsalu varietee käimatõmbaja, arendaja ja lauljana, enne seda tegutses ta aga kümmekond aastat aktiivselt Noarootsis.
Paslepa külas sündinud tüdruk lõpetas Pürksi 7klassilise kooli sõjaaegsete segaduste tõttu alles 1951. aastal, kui ta oli juba 16aastane. Siis pakuti talle tööd kohalikus raamatukogus. See töö sobis talle, aga jäi tema huvidele kitsaks. Sellepärast läks ta Tallinna kultuurhariduskooli õppima klubitööd ja hakkas ühtlasi osa võtma Heljo Talmeti rahvatantsujuhi seminaridest. 
Ära teenitud auraha: Anton Pärn ja Leili Mutso
Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhataja Anton Pärn ja Läänemaa naiste tugikeskuse juht Leili Mutso on nende 152 inimese hulgas, kellele president Kersti Kaljulaid tänavu teenetemärgi annetas.
Kui tavaliselt selguvad teenetemärgi saajad juba jaanuari lõpus, siis sel aastal tegi president oma otsuse teatavaks päev enne vabariigi aastapäeva. Pärnale annetas president Valgetähe IV klassi teenetemärgi, Mutsole Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.
Nii Pärna kui ka Mutsot tabas uudis nagu välk selgest taevast. Kui Lääne Elu, lilled käes, teisipäeva hommikul veidi peale kella kümmet ühendmuuseumide kontorisse sisse astus, oli Pärnal parasjagu käimas veebikoosolek raudteemuuseumi veduri ümberpaigutamise teemal.
„See on nii ootamatu,
