Silt: andri meriloo

[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti. Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta. Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar.

[caption id="attachment_354139" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kultuurikeskuse juht Gülnar Murumägi ootab, et vaktsineerimistõendi küsimine lõpeks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu kultuurikeskus, spordibaasid, kohvikud, koolijuhid ja isegi perearstid ootavad, et valitsus otsustaks saata vaktsineerimistõendi prügikasti. Kolmapäeva õhtul teatas peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias, et valitsus otsustab 17. veebruaril, kas vaktsineerimistõend kaob 21. veebruarist või mitte. Peaministri sõnul kaob tõend juhul, kui eelneva kümne päevaga on haiglaravi vajanud keskmiselt vähem kui 25 inimest päevas. Passi kaotamise poolt on aga kõik. „Seda pole vaja, sest omikrontüvi pole enam vaktsiinile tundlik,” ütles Haapsalu perearst Andri Meriloo. „Levikut see ei peata. Omikron levib nagu kulutuli ja paljud ei põegi seda.” Tema sõnul on nakatumine Läänemaal massiline – nakatutakse perekondade kaupa, kuid sümptomid on umbes pooltel haigestunutest.

[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laar loodab, et tuleva aasta alguses jõuab kohale ka õige väikelastele mõeldud vaktsiin. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Terviseameti külmlao suvise rikke tõttu võisid jääda vaktsiinita suvel teist sünnipäeva pidanud väikelapsed. Terviseameti külmlao temperatuurikõikumise tõttu riknes muude vaktsiinide kõrval ka teisel eluaastal lastele süstitav kuuevalente vaktsiin. Sellele on leitud küll alternatiivne vaktsiin nimega Hexacimaga, kuid seda ei saa süstida lastele, kes juba kaheaastaseks saanud. Haapsalu perearst Marika Laar tunnistas, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi sellest küll ei kujunenud. Tema sõnul muudetigi laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud ajavahemikul poolteist kuni kaks aastat.

[caption id="attachment_347316" align="alignnone" width="1143"] Läänemaa üle 12aastaste koolilaste vaktsineerituse protsent on Eesti viimaste seas, meist tagapoolt on vaid Ida-Viru- ja Saaremaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa 15 üldhariduskoolist tervelt kümnes on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud alla poole üle 12aastastest õpilastest. Haridus- ja teadusministeeriumi statistika ei näita, kui madal on see protsent neis kümnes koolis tegelikult – vahemik „vaktsineeritud kuni 50 protsenti” võib olla näiteks 49 protsenti, aga ka üheksa.

[caption id="attachment_347077" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu perearsti Andri Merloo käest sai neljapäeval tõhustusdoosi hambatohter Juha Porila. Elen Freivald[/caption] Tugevdatud piirangud ning tõhustusdooside kättesaadavus on Haapsalu vaktsineerimiskohtadesse toonud rohkelt läänlasi. Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets ütles kolmapäeval, et piirangute-eelse ajaga võrreldes on viimasel kahel nädalal huvi vaktsineerimise vastu olnud suurem. Sama kinnitas Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse õendusjuht Aina Tõnutare. Tema sõnul on viimastel nädalatel tulnud vaktsineerima rohkem esimese süsti saajaid, kelle elu on piirangute tugevdamise tõttu tugevalt häiritud. „Kindlasti on ka muid põhjusi, kuid 25. oktoober oli küll see päev, kus mitmed eelnevalt registreerumata vaktsineerima tulnud inimesed ütlesid, et nad tulevadki sellepärast, et piirangud on peale pandud,“ ütles Tõnutare. Siiski on Lepmetsa sõnul vaktsineeritavate hulgas esimese doosi saajaid kõige vähem. Suur on kolmanda vaktsiinidoosi tahtjate hulk. „Kuid ei saa öelda, et esimese doosi saajaid üldse poleks,“ lisas Lepmets.

[caption id="attachment_345937" align="alignnone" width="2000"] Perearsti juures saab korraga koroona- ja gripivaktsiini. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Vaktsineerimine, mis mai keskpaigast soiku on jäänud, võtab Läänemaal taas hoogu. Korraks oli suurem huvi kaitsesüstimise vastu ka augusti esimeses pooles. Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets ütles, et eelmisel nädalal oli tõepoolest näha mõningast huvi tõusu. „Natuke on motivatsioon tõusnud. Tänasest on ju teine režiim,” ütles Lepmets esmaspäeval kehtima hakanud uutele piirangutele viidates.

[caption id="attachment_333612" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets oli üks esimesi Läänemaal, kes vaktsiinisüsti sai. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pühapäeval tegi Läänemaa haigla viimased teised AstraZeneca vaktsiinisüstid ning niipea uusi vaktsiinidoose enam ei tee, esimeste doosidega vaktsineerimise on lõpetanud ka perearstid. Läänemaa haigla õendusjuhi Marju Lepmetsa sõnul haigla vähemalt poole augustini kaitsepookimisega ei tegele, sest vaktsineerivad õed on sel ajal puhkusel. „Oleme mõneks ajaks oma panuse andnud,” ütles Lepmets. Läinud nädalavahetusel kaitsepookis haigla 415 inimest, kes olid esimese AstraZeneca doosi saanud märtsi lõpus. Lepmetsa sõnul jätsid teisele süstile tulemata neist üksikud, umbes 20 inimest. Lepmetsa sõnul võis tulemata jäänute hulgas olla ka koroona läbipõdenuid, keda vaktsineeritaksegi vaid ühe doosiga.

[caption id="attachment_327576" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haiglas saab täna vaktsiinidoosi 40 inimest. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäevast avanenud võimalus kõigil üle 50aastastel ja riskirühma kuuluvatel inimestel end koroonaviiruse vastu vaktsineerida on huvi vaktsineerimise vastu tõstnud. Läänemaa haigla neljapäevaks avatud 40 aega vaktsineerimisele on broneeritud. „Ajad täitusid ruttu,” ütles haigla õendusjuht Marju Lepmets.

[caption id="attachment_318586" align="alignnone" width="2000"] Esimesena said vaktsiinisüsti haigla töötajad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäevase seisuga oli Läänemaal vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 5545 inimest, mis tähendab, et Läänemaa elanikest on vaktsineeritud 27,12%. Rohkem on vaktsineerituid vaid Saaremaal (28,4%) ja Hiiumaal (30,11%). Läänemaa omavalitsustest on enim vaktsineerituid Vormsil, kus vaktsiinisüsti on saanud 155 saare elanikku ehk 40,16%, Lääne-Nigula vallas on vaktsiinisüsti saanud 29,4% elanikest ja Haapsalus 25,52%.

[caption id="attachment_322986" align="alignnone" width="2000"] Haigla ja perearstid vaktsineerivad nii palju kui jaksavad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel vaktsineerib Läänemaa haigla kahe päevaga 400 soovijat AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Kaitsesüstimine on mõeldud aastal 1956 ja varem sündinud inimestele ning aastal 1961 ja varem sündinud riskirühma diagnoosidega inimestele.