Silt: Andres Kampmann

[caption id="attachment_413708" align="alignnone" width="1920"] Andres Kampmann tunneb end koolis nagu kala vees ja ütleb, et ühtegi teist ametit ta nii hästi ei oska, et sellega leiba teenida. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Pool elu koolijuhi ametit pidanud Oru kooli direktor, aasta koolijuhi nominent Andres Kampmann käib tööl koolibussiga ja kuulub liblikagängi. Kaks kolmandikku Läänemaa õpetajatest on üle 50aastased. Oru kooli õpetajate keskmine vanus jääb 30 ja 40 vahele. Õpetajate põuda nagu polekski ja direktor unistab, et majale ehitataks kolmas korrus peale. 18 aastat tagasi oli Oru koolis 60 õpilast, nüüd on 160 ja järjekord ukse taga – kui kõik tahtjad vastu võtta, võiks kool olla poole suurem. Aga ruumi ei jätku. 2. novembril seisab Oru kooli direktor Andres Kampmann koolimaja fuajees, jalas eri värvi sokid ja ümber parv poisse, kes, pead kuklas, midagi innukalt arutavad.

[caption id="attachment_413589" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli vilistlased Rageri ja Rammo Keelus kruvisid omatehtud pingile külge ka sildi. Foto: Andra Kirna[/caption] Oru kool pidas laupäeval oma 120. sünnipäeva ja sel puhul olid vilistlastele avatud nii uus kui ka vana koolimaja. Kooli ees haljasalal sai vilistlaste Rageri ja Rammo Keeluse tehtud pink pühendustahvli kirjaga „Oru kool – kogukonna süda juba 120 aastat”. See on nüüd koolimaja ees kolmas nimeline pink – üks noormeeste valmistatud pink on pühendatud kirjanik Ly Seppel-Ehinile ja üks Oru kogukonnale.

[caption id="attachment_413393" align="alignnone" width="696"] Haridusselts koolimaja ees enne teist maailmasõda. Foto erakogu.[/caption] Oru kooli 120 aasta pikkuses ajaloos on olnud aegu, mil Orul anti vaid algharidust, kui ka aegu, mil koolimaja lastele kitsaks on jäänud. Praegu on juubelit tähistaval koolil taas paremad ajad. Esimesed teated Lääne-Nigula kihelkonna koolide kohta pärinevad aastast 1698. Siis käisid talupoegade lapsed õppimas köstri juures pastoraadis, aga ka mõisa- ja väikestes külakoolides. Oru kandis anti kooliharidust Rannakülas, Kärblas, Uuglas, Nagimäel, Vedras, Jalukses, Keedikas, Seljakülas, Salajõel ja Niibis. 1902. aastal otsustas vallavõim luua Kärbla ja Vedra külakoolide ühendamisega Oru ministeeriumikool, mille asukohaks sai Linnamäe. Kahe klassiruumiga koolihoone sai valmis 15. oktoobriks 1903. Oru ministeeriumikool oli tol ajal ümbruskonna suuremaid ja avaramaid koole, kus oli 40 õpilast ja 2 õpetajat.

[caption id="attachment_412305" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Täna öösel saadeti sadadele asutusele üle Eesti, sh koolidele ja lasteaedadele meili teel venekeelne pommiähvardus, mis politsei teatel oli rämpspost. Kirja järgi pidi pea kõigis Eesti koolides kell 10.40 plahvatama pomm. Sellise kirja said ka Läänemaa koolid. Ehkki koolijuhid said ka teavituse, et sellele reageerida pole vaja, käitusid koolid erinevalt. Mitmes koolis pöörati kiri õppuseks, oli koole, kus õppetöö toimus tavapäraselt, kuid oli ka koole, kes viisid tunni läbi õues või saatsid õpilased koju. „Sarnane pommiähvarduste laine oli paar päeva tagasi ka Lätis. Politsei praeguse hinnangu kohaselt on tegemist laiaulatusliku spämmikirjade lainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Politsei suhtleb nende asutustega, kes on selle kirja saanud ja tegeleb ähvarduse tegija väljaselgitamisega,“ ütles PPA operatiivjuht Heigo Reinek.

[caption id="attachment_412029" align="aligncenter" width="1920"] Oru kooli direktor Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kas õpetajad hakkavad streikima ja kui, siis millal seda tehakse, sellest on Läänemaa koolmeistrite sõnul veel vara rääkida, sest praegu tegeleb õpetajate palgateemaga riiklik lepitaja. Esmaspäeval võttis riiklik lepitaja menetlusse õpetajate ja haridusministeeriumi vahelise töötüli ning üritab leida õpetajate madala töötasu probleemile lahendust, millega saaks streigi siiski ära hoida. Õpetajate kinnitusel ei oota nad valitsuselt muud kui koalitsioonilepingu täitmist. „Põhjus on selles, et see on ju lubatud, millal jõuame [õpetajate alampalgaga] riigi keskmise palgani,” selgitas Läänemaa haridustöötajate liidu juht Marju Viitmaa. Et valitsus pole lubadusest kinni pidanud, ongi tüli majas. Samas on Viitmaa sõnul veel vara streigist rääkida.

[caption id="attachment_353465" align="alignnone" width="1920"] Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Oru koolijuht Andres Kampmann püüab aasta õpetaja konkursil aasta koolijuhi tiitlit koos Tartu kunstikooli direktori Kadi Kreisi ja Viimsi gümnaasiumi direktori Karmen Pauliga. Kui Kampmanni meilipostkasti nädal-paar tagasi laekus haridus- ja teadusministri kutse Vanemuise kontserdimajja aasta õpetaja galale oktoobris, siis jättis Kampmann selle esialgu tähelepanuta.

[caption id="attachment_401194" align="alignnone" width="2000"] Palivere kooli matemaatikaõpetaja Signe Saviir ütles eile, et läbi kukkusid ka lapsed, kellest ta seda ei oleks osanud karta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koroona-aastate distants- ehk ulaõppest jäänud lünkade tõttu põrus matemaatika lõpueksamil 25 protsenti Läänemaa 9. klasside lastest. Eile hommikul istusid Palivere kooli neli üheksandikku klassitoas ja õppisid matemaatikat, nagu polekski suur suvi käes, lõpuaktus ukse ees ja eksamid selja taga. Ei olnudki – ees ootas järeleksam. Paliveres kukkus üheksast lõpetajast läbi neli.

[caption id="attachment_395860" align="alignnone" width="2000"] Märtsi viimasel päeval tõi Metsatöllu kontsert suurepärase akustikaga Oru kultuurisaali puupüsti rahvast täis. Foto: Elle Ljubomirov[/caption] Arusaamatuste tõttu Lääne-Nigula vallajuhtidega laseb ärimees Koit Uus kahe kuu pärast Oru kultuurisaalist talle kuuluva heli- ja valgustehnika minema viia. Teisipäeval seisis Oru koolijuht Andres Kampmann kultuurisaalis ja laiutas käsi – saal, mis on poolteist aastat teeninud kooli aulana, kus on peetud 1. septembri ja lõpuaktused ning alati rahvast puupüsti täis playback-sõud, jääb kahe kuu pärast tühjaks. „Päris karm laks,“ ütles Kampmann. „Jääb ainult ruum. Tehnika kõik läheb ära. Kogukond ootab vastust. Kas tuleb hange? Millal tuleb hange?“

[caption id="attachment_395415" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa algkooli 5. klassi lapsed saavad valida, kas hakata tuleval aastal õppima vene või mõnda teist, tõenäoliselt saksa keelt. Foto: Malle-Liisa[/caption] Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa. 1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene. Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“