Silt: Andres Kampmann

[caption id="attachment_353465" align="alignnone" width="1920"] Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Oru koolijuht Andres Kampmann püüab aasta õpetaja konkursil aasta koolijuhi tiitlit koos Tartu kunstikooli direktori Kadi Kreisi ja Viimsi gümnaasiumi direktori Karmen Pauliga. Kui Kampmanni meilipostkasti nädal-paar tagasi laekus haridus- ja teadusministri kutse Vanemuise kontserdimajja aasta õpetaja galale oktoobris, siis jättis Kampmann selle esialgu tähelepanuta.

[caption id="attachment_401194" align="alignnone" width="2000"] Palivere kooli matemaatikaõpetaja Signe Saviir ütles eile, et läbi kukkusid ka lapsed, kellest ta seda ei oleks osanud karta. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koroona-aastate distants- ehk ulaõppest jäänud lünkade tõttu põrus matemaatika lõpueksamil 25 protsenti Läänemaa 9. klasside lastest. Eile hommikul istusid Palivere kooli neli üheksandikku klassitoas ja õppisid matemaatikat, nagu polekski suur suvi käes, lõpuaktus ukse ees ja eksamid selja taga. Ei olnudki – ees ootas järeleksam. Paliveres kukkus üheksast lõpetajast läbi neli.

[caption id="attachment_395860" align="alignnone" width="2000"] Märtsi viimasel päeval tõi Metsatöllu kontsert suurepärase akustikaga Oru kultuurisaali puupüsti rahvast täis. Foto: Elle Ljubomirov[/caption] Arusaamatuste tõttu Lääne-Nigula vallajuhtidega laseb ärimees Koit Uus kahe kuu pärast Oru kultuurisaalist talle kuuluva heli- ja valgustehnika minema viia. Teisipäeval seisis Oru koolijuht Andres Kampmann kultuurisaalis ja laiutas käsi – saal, mis on poolteist aastat teeninud kooli aulana, kus on peetud 1. septembri ja lõpuaktused ning alati rahvast puupüsti täis playback-sõud, jääb kahe kuu pärast tühjaks. „Päris karm laks,“ ütles Kampmann. „Jääb ainult ruum. Tehnika kõik läheb ära. Kogukond ootab vastust. Kas tuleb hange? Millal tuleb hange?“

[caption id="attachment_395415" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa algkooli 5. klassi lapsed saavad valida, kas hakata tuleval aastal õppima vene või mõnda teist, tõenäoliselt saksa keelt. Foto: Malle-Liisa[/caption] Sügisest rakenduv nõue õpetada alg- ja põhikoolides vähemalt kolme võõrkeelt tekitab kohalikele omavalitsustele kümneid tuhandeid eurosid lisakulu, mida riik kinni ei maksa. 1. septembrist hakkab üheksast Risti kooli 6. klassi lapsest viis õppima vene, neli hispaania keelt. „Arvasime, et vene keelt ei valita, aga üle poole valis,“ ütles Risti kooli direktor Tiina Puusalu Lääne Elule. Seni on Risti kooli lapsed õppinud 3. klassist A-keelena inglise ja 6. klassist B-keelena vene keelt. Nii see Läänemaal ja ka mujal Eesti koolides valdavalt ongi olnud – kaks keelt, inglise ja vene. Sügisest peab õpetatavaid keeli olema kolm. Murdmaks „vene keele hegemooniat“ koolides, otsustas haridus- ja teadusministeerium, et koolides tuleb õpetada vähemalt kahte B-keelt. Koolijuhtideni jõudis korraldus veebruari lõpus – kuus kuud enne uue kooliaasta algust. Ministeerium soovitab paindlikkust – leida kasvõi internetist sobiv õppekirjandus. Kui koolid on väikesed, siis moodustada keelerühmad mitme kooli peale kokku. Jagada õpetajaid. „See on jama!“ põrutas üle 30 aasta Taebla kooli juhtinud Jaanus Mägi. „See pole mingi asi! Selle peale võib ainult ministeeriumi laua taga tulla!“

[caption id="attachment_392645" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimehe Mikk Lõhmuse koostatud eelnõu lubaks pisut väiksemat ja madalamat tuuleparki. Foto: Andra Kirna[/caption] Suure tõenäosusega annab kaks aastat tagasi tuulepargi ehituse ära keelanud Lääne-Nigula vallavolikogu juunis loa Risti külje alla tuugenid püsti panna. „Usun, et jõuame heakskiitva otsuseni,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus Lääne Elule. Kaks aastat tagasi oli just Lõhmus vallavanemana see, kes koos toonase vallavolikogu esimehe Neeme Suurega koostas tuuleparki keelava eelnõu, mida volinikud ülekaalukalt toetasid. Tuulepargi rajaja Enefit Green kaebas otsuse kohtusse ja sai õiguse, aga kaotas kohtuteed tallates kaks aastat. Nüüd on Lõhmus koostanud eelnõu, mis lubab tuulepargi rajada – küll veidi väiksema ja madalama. „Oleme leevendavaid ja hirmu vähendavaid punkte sisse kirjutanud,” märkis Lõhmus.

[caption id="attachment_389949" align="alignnone" width="2000"] Taebla kooli 9. klassi lapsed enam lõpueksamite eest harjunud hindeid ei saa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa koolijuhid tervitavad ministeeriumi plaani asendada põhikooli lõpueksamihinded protsentidega – näiteks hinde „viis” asemel sada protsenti. „Protsent on mõistlik,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi Lääne Elule eile. Läänemaa koolijuhtide sõnul on protsent tunnistusel tükk maad täpsem ja näitab õpilase teadmisi paremini. Näiteks hinne „kolm” jääb vahemikku 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest – vahemik on üsna suur. „Protsent näitab, kas on latv või alumine ots – vaevu „kolm” või peaaegu „neli”,” ütles Mägi. Traditsiooniline „neli” jääb vahemikku 75–89 protsenti, hinne „viis” jääb 90 ja saja protsendi vahele. Valitsus arutab haridus- ja teadusministeeriumi määruse eelnõu täna.

Fotod: kuvatõmmised istungi videoülekandest Lääne-Nigula volikogu võttis neljapäeval vastu valla 14,8 miljoni suuruse eelarve. Selle poolt oli 14 võimuliitlast, vastu üheksa volinikku vastasrinnast. Kuigi opositsioonilisse valimisliitu Tegusalt Tulevikku kuuluv Neeme Suur tegi nagu ka eelarve esimesel lugemisel ettepaneku menetleda eelarvet kolmel lugemisel, ei leidnud see võimuliidu toetust ning tänavune vallaeelarve pandi lõpphääletusele juba teisel lugemisel. Eelarve vastuvõtmise poolt andsid 14 häält võimuliitu kuuluvad saadikud Reformierakonnast, EKREst ja valimisliidust Tugevad Kogukonnad, vastu olid viis Keskerakonna ja neli valimisliidu Tegusalt Tulevikku saadikut. “Meie oleme päris kenasti hakkama saanud,” ütles vallavanem Aivar Riisalu eelarvet tutvustades.

[caption id="attachment_377484" align="alignnone" width="2000"] Õpilaste lõunasöök sõltub kokkade leidlikkusest: kuigi hinnad kerkivad, peab koolitoit olema maitsev ja tervislik. Foto: Andra Kirna[/caption] Kiiresti kerkivad hinnad on pannud koolilõuna pakkujad keerulisse olukorda, kus koolide toitlustajad tulevad vaevu ots otsaga kokku. „Meil on leidlik kokk,” ütles Martna kooli direktor Kädly Künnap. Kokk Anne Laur jäi ise tagasihoidlikumaks ja ütles, et õpilaste toitlustamine on pidev arvutamine. „Üks päev sööme natuke kallimalt, teine päev odavamalt,” ütles ta. Laur tunnistas, et kui toiduainete hinnad veel kerkivad, siis enam hakkama ei saa.

[caption id="attachment_353465" align="alignnone" width="2000"] Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rahandusministeeriumi koostatud volinike profiili järgi selgub, et Läänemaa omavalitsuste ja Lääneranna valla keskmine volinik on 48aastane kõrgharitud mees, kes on volikokku tagasi valitud. Kõigist Läänemaa volinikest vastab täpselt keskmise voliniku kirjeldusele Keskerakonna nimekirjas Lääne-Nigula volikokku pääsenud Andres Kampmann, kes on märtsi lõpuni oma volitused volikogus peatanud. Läänemaal on Eesti keskmisest rohkem selliseid volikoguliikmeid, kes on tagasi valitud. Kui üle Eesti on tagasi valitud 54 protsenti volinikest, siis Läänemaal on uuesti volikogus 60,25 protsenti volinikest. Protsentuaalselt kõige rohkem valiti volinikke tagasi Vormsil – 71 protsenti ehk seitsmest viis. Teisel kohal on Lääneranna vald, kus tagasivalituks osutus 62 protsenti ehk 13 volinikku. Haapsalu ja Lääne-Nigula volikogus on mõlemas tagasi valitud 25 volinikust 15 ehk 60 protsenti.