Silt: Andres Ammase fond
Kail ja Enrik Visla – õlg õla kõrval elus ja rahvamuusikarajal
[caption id="attachment_468146" align="alignnone" width="1280"] Vislade pereansambel. Erakogu[/caption]
Rahvamuusikud Kail ja Enrik Visla on ligi paarikümne Läänemaal elatud aasta jooksul siinsele rahvamuusikaelule kõvasti hoogu juurde andnud ja selle eest pälvisid nad Andres Ammase stipendiumi.
Tänavune Ammase stipendium läks jagamisele, sest nii nagu elus, kõnnivad Kail ja Enrik Visla õlg õla kõrval ka rahvamuusikarajal – mõlemad on õpetajad ja tegevmuusikud. Viimasel ajal on Enriku nimi küll rohkem kõlanud, sest hiljuti valiti ta 2028. aasta rahvamuusikapeo loominguliseks juhiks.
Ei Kail ega Enrik ole Läänemaalt pärit, kuid otsustasid 18 aastat tagasi kolida Ristile. Tartus kasvanud, Viljandis rahvamuusikat õppinud ja lõpuks abikaasa juurde Tallinna kolinud Kail ei teadnud enne seda Läänemaast suurt midagi. Tallinna poiss Enrik oli küll varem Läänemaale sattunud – kas mõnele esinemisele või sugulastele külla –, kuid Tallinnast ära ei kippunud.
Kail tunnistas, et just tema oli see, kes tahtis maale. „Ei tahtnud linnas elada, eriti tartlasena, eriti mitte Tallinnas,” ütles ta. Enrik pani tingimused, millele uus kodu pidi vastama, lootes salamisi, et ega sellist paika
Enna Haapsal – tüdruk nagu orkester
[caption id="attachment_467730" align="alignnone" width="1920"] Kaheksa-aastane Enna Haapsal on veendunud, et igaühe jaoks on õige raamat, lihtsalt terve hulk lapsi ei ole seda üles leidnud. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Andres Ammase fondi väikese lugeja stipendiumi pälvinud Enna Haapsali käest ei pea paljuks varsti nõu küsida isegi lastekirjanduse uurijast raamatukoguhoidja Krista Kumberg.
Enna loeb nädalas läbi kolm-neli teost, nii et igaüks võib ise kokku lüüa, mitu raamatut kohe üheksa-aastaseks saav tüdruk lugenud on. Lugema õppis ta kolmeaastaselt ja kuidagi iseenesest. Ei Enna ise ega tema ema Epp Nelis mäleta, kuidas just, aga vaeva ja valu sellega küll ei nähtud.
Esimene raamat, mille ta läbi luges, oli Epp Annuse „Uku ja kaelkirjak” trükitähtedes. Praeguseks on Enna lugemus muljet avaldav, nii et lastekirjanduse esiuurija Krista Kumberg võtab teda kui peagi võrdväärset. „Varsti on ta hea abiline, kelle ekspertarvamus kulub ära,” ütleb Kumberg.
Selge see, et Enna elu ei koosne vaid raamatutest, see oleks ikka täitsa imelik. Ta
Ammase stipendiumi sai rahvamuusikute paar Kail ja Enrik Visla
[gallery ids="467567,467568,467577,467569,467570,467571,467572,467573,467574,467575,467576,467578,467579,467580,467581,467582,467583,467584,467585,467586,467587,467589,467590,467591,467592"]
Tänavune Andres Ammase stipendium läks jagamisele rahvamuusikute paari Kail ja Enrik Visla vahel.
„See on oluline märkamine,” ütles Enrik Visla. Ta lisas, et ei kujuta ette, mille eest preemia anti, kuid pakkus, et kultuurilise ja muusikalise tegevuse ning õpetamise eest.
Kail ja Enrik Visla pole juurtelt läänlased, kuid on oma kodu rajanud Ristile. Pärast nende saabumist on rahvamuusika õpetamine Läänemaal saanud uue hoo. Nad on esinemas rahvapidude
Anneli Aken: et luua, pean olema rõõmus ja õnnelik
[caption id="attachment_443999" align="alignnone" width="1629"]
Anneli Aken. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavuse Andres Ammase stipendiumi saanud Anneli Aken on rahutu hing, kes on end tõestanud mitmel alal ning pendeldanud Haapsalu ja Euroopa vahel.
Kõik see, millega Anneli Aken on aja jooksul tegelenud, paneb küsima, kelleks ta end kõige rohkem peab – õpetajaks, muusikuks, teatriinimeseks või kultuuriametnikuks. „Ma ei tea, ma pole seda enda käest kunagi küsinud,” vastas ta ja lisas, et tegelikult polegi neid alasid võimalik üksteisest eraldada.
Aken meenutas, et kunagi, järjekordse töökohavahetuse puhul saatis Andres Ammas talle sõnumi, mis siiani meeles. „Ta kirjutas, et armas sõber, tunnen sinuga hingesugulust, sest ka sind ei rahulda miski, mis juba selge, ja tegelikult sa kogu aeg nagu natuke otsid,” meenutas Aken.
„See on kummaline, olen asju teinud nagu vales järjekorras,” ütles Aken. Keskkooli järel klassiõpetajaks õppinud Aken jõudis õpitud eriala juurde päriselt alles koroonaajal, kui temast sai Palivere kooli õpetaja. Praegu töötab ta Laulasmaa koolis asendusõpetajana, mis tähendab, et peab samuti olema valmis andma tu
Anneli Aken. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavuse Andres Ammase stipendiumi saanud Anneli Aken on rahutu hing, kes on end tõestanud mitmel alal ning pendeldanud Haapsalu ja Euroopa vahel.
Kõik see, millega Anneli Aken on aja jooksul tegelenud, paneb küsima, kelleks ta end kõige rohkem peab – õpetajaks, muusikuks, teatriinimeseks või kultuuriametnikuks. „Ma ei tea, ma pole seda enda käest kunagi küsinud,” vastas ta ja lisas, et tegelikult polegi neid alasid võimalik üksteisest eraldada.
Aken meenutas, et kunagi, järjekordse töökohavahetuse puhul saatis Andres Ammas talle sõnumi, mis siiani meeles. „Ta kirjutas, et armas sõber, tunnen sinuga hingesugulust, sest ka sind ei rahulda miski, mis juba selge, ja tegelikult sa kogu aeg nagu natuke otsid,” meenutas Aken.
„See on kummaline, olen asju teinud nagu vales järjekorras,” ütles Aken. Keskkooli järel klassiõpetajaks õppinud Aken jõudis õpitud eriala juurde päriselt alles koroonaajal, kui temast sai Palivere kooli õpetaja. Praegu töötab ta Laulasmaa koolis asendusõpetajana, mis tähendab, et peab samuti olema valmis andma tu
Galerii: Andres Ammase stipendiumi sai Anneli Aken
[gallery ids="443899,443868,443869,443870,443872,443873,443875,443877,443867,443878,443879,443880,443881,443882,443883,443884,443885,443886,443887,443888,443889,443890,443891,443892,443893,443894,443895,443896,443897,443898,443900,443865,443866"]
Seitsmenda Andres Ammase stipendiumi sai muusik, muusikaõpetaja, kultuuritöötaja ja Valge daami suveteatri eestvedaja Anneli Aken.
Aken on Haapsalu kultuurielu rikastanud läbi aastakümnete, olles olnud nii Haapsalu linna kui ka Lääne maavalitsuse kultuurinõunik. Ta pole olnud pelgalt kultuuriametnik, vaid sageli ka ise, kitarr käes, lavale läinud või lavataguseid jõude juhtinud.
Muusika kõrval on Aken aastakümneid pühendunud ka teatrile – ta on juhendanud noori teatrihuvilisi ja eest vedanud Valge Daami suveteatrit, mis toob iga aasta augustis Haapsalu lossimü
1
Karel Rahu: elada saab seal, kus on linnus ja meri
[caption id="attachment_420890" align="alignnone" width="1920"]
Karel ja Höije Rahuga oli Andres Ammase stipendiumi üleandmisel kaasas ka kõige väiksem Rahu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavuse Andres Ammase stipendiumi sai Karel Rahu – Haapsalu kunstikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) kunstiõpetaja, karikaturist, illustraator, filmikunstnik, muusik ja läinud suvel esietendunud Haapsalu Valge Daami vabaõhuetenduse „Maila” stsenaariumi autor.
Rääkige natuke oma päritoluperest ja varasemast elukäigust.
Minu vanemad on pärit Virtsust. Vanavanemad elasid seal ja suved veetsin Virtsus. Minu jaoks on see Läänemaa, nii et olen läbini Läänemaa poiss. Ema-isa tulid Haapsallu ja mina sündisin siin 1985. aastal.
Karel ja Höije Rahuga oli Andres Ammase stipendiumi üleandmisel kaasas ka kõige väiksem Rahu. Foto: Andra Kirna[/caption]
Tänavuse Andres Ammase stipendiumi sai Karel Rahu – Haapsalu kunstikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) kunstiõpetaja, karikaturist, illustraator, filmikunstnik, muusik ja läinud suvel esietendunud Haapsalu Valge Daami vabaõhuetenduse „Maila” stsenaariumi autor.
Rääkige natuke oma päritoluperest ja varasemast elukäigust.
Minu vanemad on pärit Virtsust. Vanavanemad elasid seal ja suved veetsin Virtsus. Minu jaoks on see Läänemaa, nii et olen läbini Läänemaa poiss. Ema-isa tulid Haapsallu ja mina sündisin siin 1985. aastal.
Inger Hein: noh, kui koju tulen, siis raamat lahti!
[caption id="attachment_420736" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu tüdruk Inger Hein unustab end nutitelefoni asemel raamatutesse, sest need on tema sõnul palju huvitavamad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Inger Hein õppis kolmeaastaselt lugema ja sellest ajast peale pole ta raamatut käest saanud.
Ei ole asja, mida üheksa-aastane Inger ei teeks. Ta laulab Canzone kooris, tantsib T-Stuudios ja käib Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringis. Kuidas ta selle kõige kõrvalt jõuab veel lugeda? „Noh, kui koju tulen siis raamat lahti!“ ütleb Inger. 5. ja 6. jaanuaril, need kuupäevad on tüdrukul täpselt meeles, sest selliseid päevi elus naljalt ette ei tule, neil päevil Inger ei lugenud. Aga siis oli ta viirusega maas. Nutitelefoni Inger ei näpi. „Mitte et meie teda kuidagi piiraks,“ ütleb Ingeri ema Laura Hein. Tüdrukut lihtsalt ei huvita. „Raamat on kõvasti põnevam kui telefon või arvutimäng,“ ütleb Inger.
Haapsalu tüdruk Inger Hein unustab end nutitelefoni asemel raamatutesse, sest need on tema sõnul palju huvitavamad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Inger Hein õppis kolmeaastaselt lugema ja sellest ajast peale pole ta raamatut käest saanud.
Ei ole asja, mida üheksa-aastane Inger ei teeks. Ta laulab Canzone kooris, tantsib T-Stuudios ja käib Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringis. Kuidas ta selle kõige kõrvalt jõuab veel lugeda? „Noh, kui koju tulen siis raamat lahti!“ ütleb Inger. 5. ja 6. jaanuaril, need kuupäevad on tüdrukul täpselt meeles, sest selliseid päevi elus naljalt ette ei tule, neil päevil Inger ei lugenud. Aga siis oli ta viirusega maas. Nutitelefoni Inger ei näpi. „Mitte et meie teda kuidagi piiraks,“ ütleb Ingeri ema Laura Hein. Tüdrukut lihtsalt ei huvita. „Raamat on kõvasti põnevam kui telefon või arvutimäng,“ ütleb Inger. 
Andres Ammase stipendiumi sai Karel Rahu
[gallery ids="420460,420447,420448,420449,420450,420451,420453,420454,420455,420457,420458,420459,420461,420462,420463,420464,420465,420466,420468,420469,420470,420471,420472,420473,420474,420475,420476,420477,420446,420478,420479,420480"]
Andres Ammase Fondi stipendiumite üleandmine. Fotod Andra Kirna.
Andres Ammase fondi kuuenda stipendiumi sai kunstiõpetaja Karel Rahu.
Emily Cramer – tüdruk, kes unustab end raamatusse
[caption id="attachment_391256" align="alignnone" width="2000"] Emily Cramer. Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Emily Cramer mängib flööti ja korvpalli ning loeb aastas läbi endakõrguse virna raamatuid.
Teisipäeval on Haapsalu lasteraamatukogu siginat-saginat täis nagu sipelgapesa – Lassemaia detektiivibüroo tegutseb. Lasse, kapsas, kits ja hunt tuleb üle jõe viia ja salakirja võti üles leida.
Üheksa-aastane Emily Cramer, Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna vastne laureaat, on Martin Widmarki Lassemaia sarja otse loomulikult läbi lugenud, aga rohkem meeldivad talle Harry Potter, Astrid Lindgren ja Oskar Luts. Julgeksin pakkuda „Nukitsameest”, aga Emily on läbi lugenud „Kevade”, „Suve”, „Sügise” ja isegi „Talve”. „Tema on selline tüdruk, kes loeb tublisti üle ea,” ütleb Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. – „Saabub, sukeldub riiulite vahele ja väljub sealt suure kuhjaga,” ütleb raamatukoguhoidja Grete Nootre. Kui aasta jooksul loetud raamatud ülestikku laduda, siis oleks virn kõrgem kui tüdruk ise. Mullu laenas Emily lasteraamatukogust ei vähem ega rohkem kui 116 raamatut. Ja pole need mingid vihud – ikka korralikud paksud raamatud.
„Tema on nii tore tüdruk – nagu päike,” ütleb Kumberg. Päike teatavasti paistab valimata kõikide peale ja üheksa-aastane Emily ei pelga ka (raamatukogu)tädidega juttu ajada – ikka raamatutest.
Emily Cramer. Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna pälvinud Emily Cramer mängib flööti ja korvpalli ning loeb aastas läbi endakõrguse virna raamatuid.
Teisipäeval on Haapsalu lasteraamatukogu siginat-saginat täis nagu sipelgapesa – Lassemaia detektiivibüroo tegutseb. Lasse, kapsas, kits ja hunt tuleb üle jõe viia ja salakirja võti üles leida.
Üheksa-aastane Emily Cramer, Andres Ammase fondi väikese lugeja auhinna vastne laureaat, on Martin Widmarki Lassemaia sarja otse loomulikult läbi lugenud, aga rohkem meeldivad talle Harry Potter, Astrid Lindgren ja Oskar Luts. Julgeksin pakkuda „Nukitsameest”, aga Emily on läbi lugenud „Kevade”, „Suve”, „Sügise” ja isegi „Talve”. „Tema on selline tüdruk, kes loeb tublisti üle ea,” ütleb Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg. – „Saabub, sukeldub riiulite vahele ja väljub sealt suure kuhjaga,” ütleb raamatukoguhoidja Grete Nootre. Kui aasta jooksul loetud raamatud ülestikku laduda, siis oleks virn kõrgem kui tüdruk ise. Mullu laenas Emily lasteraamatukogust ei vähem ega rohkem kui 116 raamatut. Ja pole need mingid vihud – ikka korralikud paksud raamatud.
„Tema on nii tore tüdruk – nagu päike,” ütleb Kumberg. Päike teatavasti paistab valimata kõikide peale ja üheksa-aastane Emily ei pelga ka (raamatukogu)tädidega juttu ajada – ikka raamatutest. 
Ajalooõpetaja Kalle Lõuna: mustvalgeid vastuseid ajaloos sageli ei ole
[caption id="attachment_391252" align="alignnone" width="2000"] Kalle Lõuna. Andra Kirna foto[/caption]
Tänavu sai Andres Ammase stipendiumi Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna – Läänemaa kooliajaloolane, LÜGi muuseumi hoidja ja mälumänguentusiast.
Andres Ammase stipendium, mille hiljuti said, on tunnustus Läänemaal tehtud töö eest. Pärit olete hoopis Mulgimaalt. Kuidas käib kodunemine uues kohas?
Läänemaastumine.
See on väga pikaajaline protsess. Kodukandiga jääb inimlikke suhteid iga päevaga vähemaks, inimesed lihtsalt lahkuvad meie hulgast. Ometi on killuke mu südamest ikkagi seal.
Nüüdseks olen Läänemaal juba kaua elanud, õpetanud siin sadu lapsi, töötanud koos põnevate kolleegidega ja järk-järgult sulandudki siia. Ma ei oskagi öelda, mis hetkest ma julgesin enda kohta öelda, et ma olen Haapsalu inimene või läänemaalane.
Ega ma tea, võibolla ei saa ma kohaliku jaoks iialgi Haapsalu inimeseks.
Kooli ja kooliajaloo koha pealt annab aga see, et ma pole siit pärit, siiski teatud eelise. Ma ei teadnud ju midagi ega saa sellepärast usaldada oma mälu. Pean kõike uurima, küsima, välja selgitama. Ja mul on lihtsam olla objektiivne. Ei ole konkreetse õpetaja tunnis istunud, vaimustunud, igavlenud või tundnud mingit emotsiooni tema suhtes. Ka puuduvad mul eelkäijate eelarvamused.
Andres Ammasega olen küll kokku puutunud just kooliajaloo ja mälumänguga tegeledes. Olen koolinoorte ja õpilaste mälumängu maakondlikul tasandil ja koolides korraldanud üle 20 aasta. Andres oli nõus kaasa lööma nii küsimuste tegijana kui ka mängujuhina.
Kalle Lõuna. Andra Kirna foto[/caption]
Tänavu sai Andres Ammase stipendiumi Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna – Läänemaa kooliajaloolane, LÜGi muuseumi hoidja ja mälumänguentusiast.
Andres Ammase stipendium, mille hiljuti said, on tunnustus Läänemaal tehtud töö eest. Pärit olete hoopis Mulgimaalt. Kuidas käib kodunemine uues kohas?
Läänemaastumine.
See on väga pikaajaline protsess. Kodukandiga jääb inimlikke suhteid iga päevaga vähemaks, inimesed lihtsalt lahkuvad meie hulgast. Ometi on killuke mu südamest ikkagi seal.
Nüüdseks olen Läänemaal juba kaua elanud, õpetanud siin sadu lapsi, töötanud koos põnevate kolleegidega ja järk-järgult sulandudki siia. Ma ei oskagi öelda, mis hetkest ma julgesin enda kohta öelda, et ma olen Haapsalu inimene või läänemaalane.
Ega ma tea, võibolla ei saa ma kohaliku jaoks iialgi Haapsalu inimeseks.
Kooli ja kooliajaloo koha pealt annab aga see, et ma pole siit pärit, siiski teatud eelise. Ma ei teadnud ju midagi ega saa sellepärast usaldada oma mälu. Pean kõike uurima, küsima, välja selgitama. Ja mul on lihtsam olla objektiivne. Ei ole konkreetse õpetaja tunnis istunud, vaimustunud, igavlenud või tundnud mingit emotsiooni tema suhtes. Ka puuduvad mul eelkäijate eelarvamused.
Andres Ammasega olen küll kokku puutunud just kooliajaloo ja mälumänguga tegeledes. Olen koolinoorte ja õpilaste mälumängu maakondlikul tasandil ja koolides korraldanud üle 20 aasta. Andres oli nõus kaasa lööma nii küsimuste tegijana kui ka mängujuhina.