12 C
Haapsalu
Teisipäev, 22. oktoober 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Aivo Hirmo

Silt: Aivo Hirmo

Päästetööd tuleb igal vallal ise kinni maksta

[caption id="attachment_365214" align="alignnone" width="2000"] Roosta rannast on leitud üksikuid masuuditombukesi, kuid puhkajaid need ei sega. Foto: Urmas Lauri[/caption] Viimaste aastate suurima merereostuse likvideerimise kulud saab välja nõuda reostajalt, kuid seni pole suudetud kindlaks teha, kust on pärit Vormsi, Hiiumaa ja Läänemaa randa jõudnud masuut. Läinud nädala tormituuled viisid Vormsi ja Hiiumaa rannikut reostanud masuudijääke ka Riguldi rannikule, kus Elbiku ja Dirhami küla vaheliselt kaheksa kilomeetri pikkuselt lõigult leiti masuudiklompe. „Ma ei näe praegu katastroofi,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo eile ennelõunal. Noarootsi osavalla rannik on tema sõnul ajakirjanike poolt teisipäeval põhjalikult läbi otsitud. Postimees teatas seitsmest masuudikänkrast, mis Roosta puhkeküla ja Dirhami sadama vaheliselt rannaosalt leiti. Paanikaks pole Hirmo sõnul vähimatki põhjust. „Vastavalt vajadusele reageerime. Kui on reostus, korjame kokku,” lausus Hirmo.

Osavallavanemad lahkusid volikogust

Randa ehitamise eelnõu lendas prügikasti

[caption id="attachment_353453" align="alignnone" width="2000"] Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti. Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini. Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16. Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele. „Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis. „Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest.

Lääne-Nigula sai eriskummalise vallavalitsuse

[caption id="attachment_353168" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula vallavalitsus: Rein Kruusmaa, Kadi Paaliste, Jüri Bachman, Katrin Viks, Janno Randmaa, Merilin Saska, Aivar Riisalu, Aivo Hirmo. Foto Urmas Lauri.[/caption] Vallavanem Aivar Riisalu loob Lääne-Nigulale uut identiteeti. Neljapäeval Lääne-Nigula volikogule esitletud kummalise vallavalitsuse struktuuri kiitis volikogu üksmeelselt heaks.

Linn, vald ja transpordiamet leppisid Noarootsi jäätee rajamises kokku

[caption id="attachment_352020" align="alignnone" width="2000"] Varem mitmeid kordi jääteed rajanud Raigo Õiglasel on Haapsalu ümbruse merejääst selge pilt olemas. Foto Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval leppisid Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid transpordiametiga kokku, et kui ilm lubab, rajatakse kolmekesi ühiselt Haapsalu ja Noarootsi vahele jäätee. Detsembris ütles transpordiameti juht Kaido Padar, et kulude kärpimiseks on otsustatud minna selliste emotsionaalsete projektide kallale nagu jääteed. Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa teatas Haapsalu linna- ja Lääne-Nigula vallajuhtidele, et sel talvel amet Haapsalu–Noarootsi jääteed ei raja ega hoolda. Läänlased siiski püssi põõsasse ei visanud ja ühiselt asuti otsima võimalusi, kuidas ametlik jäätee siiski ehitatud saaks.

Transpordiamet loobus jääteede rajamisest

[caption id="attachment_351387" align="alignnone" width="2000"] Roger Õiglas lükkas eile Väikesel viigil lahti 1,5 km pikkuse uisuraja. Ta on mõõtnud ka Haapsalu
ümbruse merejääd ning tema sõnul saaks Noarootsi jäätee valmis ehitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riik ei hakka sel talvel jääteid rajama ega hooldama, kuid selline asi ei meeldi läänlastele sugugi. Juba detsembri alguses saatsid Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid majandus- ja kommunikatsiooniministrile Taavi Aasale kirja, milles nõuti raha Haapsalu–Noarootsi jäätee rajamiseks ja hooldamiseks. Omavalitsusjuhid olid mures, et püsijää tekkimisel hakkavad inimesed omapäi üle lahe Haapsalu ja Noarootsi vahet sõitma ning kuna keegi jääolusid ei seira, on elud ohus. Transpordiameti poolt kirjale vastanud Raido Randmaa teatas, et sel talvel amet Haapsalu–Noarootsi jääteed ei raja ega hoolda. Ta selgitas, et kui riigi eelarvestrateegia näeb ette kärped, tuleb kahjuks üle vaadata ka teehoiukava plaanid ja leida võimalikud kokkuhoiukohad. „2022. aasta riigieelarvest lähtuvalt peame oma tegevuskulusid vähendama 6,7 protsendi ehk 3,7 miljoni euro võrra,” tõdes Randmaa.

Omavalitsusjuhid nõuavad riigilt jääteede rahastamise jätkamist

[caption id="attachment_349259" align="alignnone" width="2000"] Transpordiameti kärbe võib jätta rahata ka Noarootsi ja Vormsi jäätee. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu ja Lääne-Nigula juhid saadavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasale kirja, milles nõutakse raha Haapsalu–Noarootsi jäätee rajamiseks ja hooldamiseks. Transpordiamet peab tuleva aasta eelarves vähendama tegevuskulusid 6,7 protsenti ehk 3,7 miljonit eurot. Kärpe tõttu võidakse kaotada teedeäärsed tualetid ning prügikastid, samuti jääteed. Transpordiameti juht Kaido Padar ütles, et teehoolduse kulusid vähendada ei saa. Nii ongi otsustatud minna selliste emotsionaalsete projektide kallale nagu jääteed.

Hara sadamavaidluses astuti sammuke edasi

[caption id="attachment_342304" align="alignnone" width="2000"] Pikalt naabritevahelise vaiduse tallermaaks olnud Hara sadamas on ujuvkaide paigutamises kokkuleppele jõutud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kui naaber planeeringut ei vaidlusta, võiks Noarootsi Hara sadam tuleval aastal sadamahoone saada. Augusti lõpus kehtestas Lääne-Nigula vallavalitsus Hara sadama detailplaneeringu, septembri lõpuni saab seda vaidlustada. Pikki aastaid on Noarootsi ja Lääne-Nigula vald Hara sadama arendamise üle vaielnud naabruses asuva Hara kalatööstuse kinnistu omanike Pekka ja Pirjo Naskiga. „Meie tahaks teha ja arendada. Kogu piirkonna areng võib jääda seisma kiusliku naabri taha,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Naskidega ei õnnestunud Lääne Elul kommentaari saamiseks ühendust saada.