Silt: Aivo Hirmo
Osmussaare väikesaarte nimistusse tagasi ei pääsenud
[caption id="attachment_304332" align="alignnone" width="2000"]
Osmussaare väikesaarte nimistus pole. Urmas Lauri[/caption]
Eelmisel aastal püsielanikega väikesaarte nimistust välja arvatud Osmussaar tänavu nimekirja tagasi ei pääsenud.
Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo sõnul tähendas eelmisel aastal nimistust välja arvamine seda, et saar sel aastal nimekirjas pole. „Eelmine aasta oli, sel aastal pole, järgmine aasta peaks olema,” ütles Hirmo. „Loodame hakkama saama.”
Osmussaare väikesaarte nimistus pole. Urmas Lauri[/caption]
Eelmisel aastal püsielanikega väikesaarte nimistust välja arvatud Osmussaar tänavu nimekirja tagasi ei pääsenud.
Noarootsi osavallavanema Aivo Hirmo sõnul tähendas eelmisel aastal nimistust välja arvamine seda, et saar sel aastal nimekirjas pole. „Eelmine aasta oli, sel aastal pole, järgmine aasta peaks olema,” ütles Hirmo. „Loodame hakkama saama.” 
27
Noarootsi jääteele on õhkõrn lootus
[caption id="attachment_385271" align="alignnone" width="2000"]
Mullu märgiti jäätee küll maha, aga avada seda ei jõutud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Detsembris nurjus Haapsalu linnavalitsuse korraldatud hange Haapsalu-Noarootsi jäätee ehitaja leidmiseks. Oma pakkumuse esitasid OÜ Paralepa Sadam ja Lääne Teed OÜ.
„Mindi üle lihthanke piirmäära, nende summade peale oleks pidanud olema riigihange,” ütles Haapsalu linnavara spetsialist Madis Raudsepp. Ta selgitas, et riigihange tuleb läbi viia juhul, kui ehitushind ületab ilma käibemaksuta 30 000 eurot.
Mullu märgiti jäätee küll maha, aga avada seda ei jõutud. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Detsembris nurjus Haapsalu linnavalitsuse korraldatud hange Haapsalu-Noarootsi jäätee ehitaja leidmiseks. Oma pakkumuse esitasid OÜ Paralepa Sadam ja Lääne Teed OÜ.
„Mindi üle lihthanke piirmäära, nende summade peale oleks pidanud olema riigihange,” ütles Haapsalu linnavara spetsialist Madis Raudsepp. Ta selgitas, et riigihange tuleb läbi viia juhul, kui ehitushind ületab ilma käibemaksuta 30 000 eurot. 
Pürksi laululava ehitus läheb lahti
Pürksi mõisa parki kerkib 50 000 euro eest laululava, mida Norootsi koolilapsed saavad kasutada ka väliklassina.
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ütles, et ehitus algab nüüd ja hiljemalt märtsis peaks laululava valmis saama. Esialgu loodeti laululava ehitada Lääne-Nigula valla kaasavast eelarvest, aga see oli liiga kallis. Nüüd leidis kohalik omavalitsus ise raha ja kahest ehitajast valiti odavam, Restehi pakkumine.
Uuel tiirul olev Ramsi neeme kohtuasi jätkub
[caption id="attachment_279521" align="alignnone" width="4928"]
Ramsi poolsaare tippu viiv tee on autodele suletud. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets[/caption]
Lääne-Nigula vald võitis esimeses kohtuastmes teisel kohturingil oleva kohtuasja Ramsholmi omanike vastu.
Signe ja Priit Kotkale kuuluva Ramsholmi kinnistu kaudu viib Ramsi tee poolsaare tipus olevale Lääne-Nigula vallale kuuluvale 0,55 hektari suurusele Ramsi puhkekohale. Läbipääsu tagamiseks otsustas Lääne-Nigula volikogu kaks aastat tagasi seada Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse. Kotkad vaidlustasid selle kohtus, kuid Tallinna ringkonnakohtu andis tunamullu mais tehtud otsusega õiguse Lääne-Nigula vallale.
Ramsi poolsaare tippu viiv tee on autodele suletud. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets[/caption]
Lääne-Nigula vald võitis esimeses kohtuastmes teisel kohturingil oleva kohtuasja Ramsholmi omanike vastu.
Signe ja Priit Kotkale kuuluva Ramsholmi kinnistu kaudu viib Ramsi tee poolsaare tipus olevale Lääne-Nigula vallale kuuluvale 0,55 hektari suurusele Ramsi puhkekohale. Läbipääsu tagamiseks otsustas Lääne-Nigula volikogu kaks aastat tagasi seada Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse. Kotkad vaidlustasid selle kohtus, kuid Tallinna ringkonnakohtu andis tunamullu mais tehtud otsusega õiguse Lääne-Nigula vallale. 
Österby sadamat hakkab süvendama Peipsi Ühendus
[caption id="attachment_329656" align="alignnone" width="2000"]
Österby sadama sissesõit saab sügavamaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus kuulutas Österby sadama sissesõidutee setetest puhastamise ja süvendamise hanke võitjaks mittetulundusühingu Peipsi Ühendus.
Hanke võitja peab tööd tegema 51 000 euro eest (koos käibemaksuga). Lääne-Nigula vallale see nii kalliks siiski ei lähe. „Ettevõtmist toetab keskkonnainvesteeringute keskus 14 300 euroga,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo.
Österby sadama sissesõit saab sügavamaks. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne-Nigula vallavalitsus kuulutas Österby sadama sissesõidutee setetest puhastamise ja süvendamise hanke võitjaks mittetulundusühingu Peipsi Ühendus.
Hanke võitja peab tööd tegema 51 000 euro eest (koos käibemaksuga). Lääne-Nigula vallale see nii kalliks siiski ei lähe. „Ettevõtmist toetab keskkonnainvesteeringute keskus 14 300 euroga,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. 
Noarootsi saab ujudes kiiremini kui autoga
[caption id="attachment_368089" align="alignnone" width="2000"]
Kõik 93 ujujat, kes Haapsalus vette läksid, ujusid distantsi ka lõpuni. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäevase Haapsalu–Noarootsi merepäeva peasündmus oli avaveeujumine, kus Haapsalu Suur-Holmi sadama sillalt hüppas Noarootsi Österby sadamasse jõudmiseks vette 93 võistlejat.
Tänavu teist korda toimunud Haapsalu–Österby avaveeujumine üle Haapsalu Tagalahe sai teoks hoopis teistsugustes tingimustes kui möödunud aastal. Kui mullu ootas ujujaid 16,5kraadine merevesi, siis nüüd andis termomeeter vee soojuseks 26,5 kraadi. Ka õhk oli väga soe ja küllap oli see ka üks põhjus, miks tänavu oli ujujaid mullusest enam kui poole rohkem.
93 ujujast kiireimad läbisid 2,3kilomeetrise distantsi 27 minutiga, aeglasematel kulus selleks tund ja 28 minutit. Võistluse nobedaim mees oli tänavu Anton Girlin Sauelt ja kiireim naine Evalotta Victoria Aabrams Tallinnast.
Kõik 93 ujujat, kes Haapsalus vette läksid, ujusid distantsi ka lõpuni. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäevase Haapsalu–Noarootsi merepäeva peasündmus oli avaveeujumine, kus Haapsalu Suur-Holmi sadama sillalt hüppas Noarootsi Österby sadamasse jõudmiseks vette 93 võistlejat.
Tänavu teist korda toimunud Haapsalu–Österby avaveeujumine üle Haapsalu Tagalahe sai teoks hoopis teistsugustes tingimustes kui möödunud aastal. Kui mullu ootas ujujaid 16,5kraadine merevesi, siis nüüd andis termomeeter vee soojuseks 26,5 kraadi. Ka õhk oli väga soe ja küllap oli see ka üks põhjus, miks tänavu oli ujujaid mullusest enam kui poole rohkem.
93 ujujast kiireimad läbisid 2,3kilomeetrise distantsi 27 minutiga, aeglasematel kulus selleks tund ja 28 minutit. Võistluse nobedaim mees oli tänavu Anton Girlin Sauelt ja kiireim naine Evalotta Victoria Aabrams Tallinnast.
Päästetööd tuleb igal vallal ise kinni maksta
[caption id="attachment_365214" align="alignnone" width="2000"]
Roosta rannast on leitud üksikuid masuuditombukesi, kuid puhkajaid need ei sega. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Viimaste aastate suurima merereostuse likvideerimise kulud saab välja nõuda reostajalt, kuid seni pole suudetud kindlaks teha, kust on pärit Vormsi, Hiiumaa ja Läänemaa randa jõudnud masuut.
Läinud nädala tormituuled viisid Vormsi ja Hiiumaa rannikut reostanud masuudijääke ka Riguldi rannikule, kus Elbiku ja Dirhami küla vaheliselt kaheksa kilomeetri pikkuselt lõigult leiti masuudiklompe.
„Ma ei näe praegu katastroofi,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo eile ennelõunal. Noarootsi osavalla rannik on tema sõnul ajakirjanike poolt teisipäeval põhjalikult läbi otsitud. Postimees teatas seitsmest masuudikänkrast, mis Roosta puhkeküla ja Dirhami sadama vaheliselt rannaosalt leiti.
Paanikaks pole Hirmo sõnul vähimatki põhjust. „Vastavalt vajadusele reageerime. Kui on reostus, korjame kokku,” lausus Hirmo.
Roosta rannast on leitud üksikuid masuuditombukesi, kuid puhkajaid need ei sega. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Viimaste aastate suurima merereostuse likvideerimise kulud saab välja nõuda reostajalt, kuid seni pole suudetud kindlaks teha, kust on pärit Vormsi, Hiiumaa ja Läänemaa randa jõudnud masuut.
Läinud nädala tormituuled viisid Vormsi ja Hiiumaa rannikut reostanud masuudijääke ka Riguldi rannikule, kus Elbiku ja Dirhami küla vaheliselt kaheksa kilomeetri pikkuselt lõigult leiti masuudiklompe.
„Ma ei näe praegu katastroofi,” ütles Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo eile ennelõunal. Noarootsi osavalla rannik on tema sõnul ajakirjanike poolt teisipäeval põhjalikult läbi otsitud. Postimees teatas seitsmest masuudikänkrast, mis Roosta puhkeküla ja Dirhami sadama vaheliselt rannaosalt leiti.
Paanikaks pole Hirmo sõnul vähimatki põhjust. „Vastavalt vajadusele reageerime. Kui on reostus, korjame kokku,” lausus Hirmo. 
Randa ehitamise eelnõu lendas prügikasti
[caption id="attachment_353453" align="alignnone" width="2000"]
Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti.
Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini.
Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16.
Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele.
„Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis.
„Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest.
Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti.
Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini.
Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16.
Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele.
„Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis.
„Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest.