Silt: aivar õepa

[caption id="attachment_219125" align="alignnone" width="205"] Aivar Õepa[/caption] Eelmise nädala lõpus Saaremaal kolm inimest surnuks sõitnud mees on maniakk. Julgen kahelda, et karmima karistuse oht oleks teda rooli istumast takistanud. Noored mehed on aegade algusest peale teinud hulle tükke, selliseid, mis on ohtlikud nii neile endile kui ka teistele. Eriti purjuspäi. Hüpatakse vette tundmatus kohas, proovitakse, kui palju auto välja võtab. Alkohol võtab mõnelgi maha piduri ja sunnib näitama, milline mees tegelikult end arvatakse olevat. Aga 34aastane ei ole enam selline noormees. Ta pole ema käekotist autovõtmed näpanud vinniline hilisteismeline, kes pisut õllesena oma pruudi sõitma viis ja tollele näitas, kuidas Ott Tänak viimasel kiiruskatsel sõitis. Lõviosal meestest, isegi noil, kes oma lapsepõlve ülipikaks venitavad, on 34. eluaastaks seeetapp selja taga. Mõni võib küll vindisena rooli istuda, kui arvab, et vältimatult on vaja veel kuhugi sõita, aga ta sõidab tasa ja targu. Ta ei hakka 130 km/h kihutama ja ohtlikke manöövreid tegema, vastupidi: ta sõidab palju korralikumalt kui kaine peaga, sest kardab vahele jääda.

[caption id="attachment_219125" align="alignnone" width="205"] Aivar Õepa[/caption] Ansambli Hübriid solistina võõra linna tuledest laulnud Mart Helme arvab siseministrina, et näiteks müüjana oma töökarjääri alustanud naine ei tohiks jõuda välja peaministri ametisse. Aga huvitav, kus on ühe basskitarristi-laulja-meelelahutaja karjääri lagi? Ja kas ta oma esimesest rollist ka kunagi välja tuleb? See pidada küll olema Helme isiklik arvamus. Nagu vabariigi valitsuse ministril võiks olla avalikkuse ees palju eri seisukohti – ministrina, partei liidrina, raadio saatejuhina, kaabukandjana – ning palju eri nägusid. Läheb aga raadiostuudiosse ja polegi enam minister, ongi kohe hoopis teine inimene, teiste seisukohtade ja arvamustega, tsiteerib Uljanov-Leninit ja mängib šovinisti. Helme pole silmanähtavalt mõistnud, mis ametis ta on ja kuidas selles ametis käituma peab. Veel hullem, ta on ikka veel meelelahutaja. Mingit sisemist arengut pole toimunud, ta käitub endiselt nagu teisejärgulise bändi bassimees, kes arvab, et on lahe säga, kui ta tüdrukutega ülbitseb. Aga see on kõigest osa probleemist.

[caption id="attachment_219125" align="alignnone" width="205"] Aivar Õepa[/caption] Elus tuleb tihti asju ümber hinnata. Mõnikord hinnatakse asju ümber mitme inimpõlve jooksul. See on asjaosalistele vähem valus meetod, ka kõige aeglasemad geenid jõuavad lõpuks järele. Teinekord on ümberhindamiseks aega aga vaid mõni aasta ja siis suudavad muudatustega kaasa käia vaid need kõige taibukamad ja kiiremad, kel on „üleloomulik haistmismeel”, kui laenata väljendit kultusteosest „12 tooli”. Eesti taasiseseisvumisest saadik oleme pidanud palju asju ümber hindama. Näiteks selgus, et seda tüüpi põllumajandus, mida me 1980. aastate lõpus idealiseerisime, kus olid Tõnissoni-tüüpi peremehed, traksid trimmis, rukkikotte veskisse vinnamas ja seapõrsast kõrva tagant sügamas, on minevik. Aeg oli vahepeal sada aastat edasi läinud, töökate sulaste ja teenijate asemele tulnud programmeeritavad traktorid ja lüpsirobotid ning paari- kuni paarikümne hektariga talumajapidamine ei olnud enam rentaabel.

[caption id="attachment_219125" align="alignnone" width="205"] Aivar Õepa[/caption] Ukrainas lasti holodomori ajal halastamatult maha lapsed, keda nälg oli ajanud põlluservalt särgisabasse paari kartulit võtma või viljavankrilt maha pudenenud teri korjama. Ülbe punavõim ei halastanud kellelegi; viimase piirini piinatud, tühjaksröövitud ja näljutatud rahvast hirmutati terroritegudega, rääkides sealjuures õiglusest ja aususest ja helgest tulevikust. Eesti teaduse võrdlus holodomoriga on võibolla ülearu karm ja jõhker. Eestis ju ei saadeta teadlasi koonduslaagritesse ega lasta maha. Isegi prillipapadel nagu mina lastakse rahulikult mööda tänavat käia, prille ei peksta puruks ega sunnita kraave kaevama, nagu punaste khmeeride võimu ajal Kambodžas juhtus.

[caption id="attachment_219125" align="alignnone" width="205"] Aivar Õepa[/caption] Poliitikute maailmapildis on Eesti paigas. Igaüks teeb oma asja: poliitikud teevad poliitikat, juhtmeköidiste tegijad keerutavad juhtmeid, kaevurid kaevandavad põlevkivi. Igaüks oma liistude juures, nagu poliitika vanameister Villu Reiljan 20 aastat tagasi ütles.

Rahvatervis on olnud alkoholiaktsiisi tõstmise keskne argument, aga aktsiisisõjas Lätiga on valitsus selle argumendi nurka visanud ja muretseb vaid eelarve täitumise pärast. Ehk tegelikult on maskid langenud – ka varem oli aktsiis kõigest eelarve täitmise vahend. Rahvatervis? Peaasi, et rahvas end päris surnuks ei joo. Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) statistika kohaselt on Eesti elanike alkoholitarbimine (välisturistide osa on välja arvatud) langenud 2010. aasta 12,4 liitrilt puhtalt alkoholilt elaniku kohta 2016. aastaks 11,6 liitrini (konjuktuuriinstituudi andmetel). Nende kuue aasta jooksul tõusis alkoholiaktsiis 53 protsenti. Kui aktsiisi korrutamine 1,5ga annab tulemuseks tarbimise vähenemise 7 protsenti, ei pea olema matemaatikadoktor, et aru saada, et seos aktsiisitõusu ja viinavõtmise vähenemise vahel ei ole sirgjooneline.

[caption id="attachment_268519" align="alignnone" width="6000"] Võistkondadest esimese koha saanud Vismarite meeskond: Illar Tõnisson (vasakult), Toomas Uuskam, Erik Aru ja Hugo Tang. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval ja pühapäeval võõrustas Haapsalu Eesti mõttesportlasi, kui maha peeti Eesti meistrivõistlused mälumängus. Kui varem on Haapsalus peetud küll mälumängu karikavõistluste etappe, siis seekordsete võistluste korraldaja Margus Maiste sõnul kahepäevaseid meistrivõistlusi siin olnud ei ole. Kahel päeval osales võistlusel ligi 70 mälumängurit Hiiumaast ja Räpinani. Mängiti nii üksik-, paaris- kui ka võistkonnamängu.