Silt: aarne taal
Läänemaa jahimehed pöördusid viimases hädas ministri poole
[caption id="attachment_236767" align="alignright" width="900"]
Minister Siim Kiisler ja riigikoguliige Raivo Aeg said Linnamäel teada, mida Läänemaa jahimehed riigilt ootavad. Foto. Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa jahimehed kohtusid täna Linnamäel keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleriga ja andsid ministrile üle pöördumise, kus ütlevad, et pole rahul riigi tegevusega suurkiskjate ohjamisel – küttimislimiidi määramisel peaks olema arvestatav sõnaõigus ka jahindusnõukogul, küttimislube jagatakse süsteemitult, ohjamiskava pole teaduspõhine ja ametnikel pole õigeid andmeid, kui palju hunte tegelikult metsas on.
„Meil on kolm teemat, millest tahame rääkida: huntide arvukus, šaakalite probleem ja keskkonnakaitsealased ahistavad tingimused jahtide korarldamisel. Kõik valusad küsimused,” ütles Linnamäel ministrile Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal.
Minister Siim Kiisler ja riigikoguliige Raivo Aeg said Linnamäel teada, mida Läänemaa jahimehed riigilt ootavad. Foto. Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa jahimehed kohtusid täna Linnamäel keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleriga ja andsid ministrile üle pöördumise, kus ütlevad, et pole rahul riigi tegevusega suurkiskjate ohjamisel – küttimislimiidi määramisel peaks olema arvestatav sõnaõigus ka jahindusnõukogul, küttimislube jagatakse süsteemitult, ohjamiskava pole teaduspõhine ja ametnikel pole õigeid andmeid, kui palju hunte tegelikult metsas on.
„Meil on kolm teemat, millest tahame rääkida: huntide arvukus, šaakalite probleem ja keskkonnakaitsealased ahistavad tingimused jahtide korarldamisel. Kõik valusad küsimused,” ütles Linnamäel ministrile Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal.
Mati Kallemets: Aarne Taalil ei saa tammile mingit õigust olla
[caption id="attachment_218195" align="aligncenter" width="1800"]
Mati Kallemets. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Raudteetammil olevat jalgrattateed hooldava sihtasutuse juht Mati Kallemets leiab, et Aarne Taalil ei ole mingit õigust riigilt tammi eest raha küsida.
„Kuna raudteetamm on riigile kuuluva maapinna osa, millelt kõik kommunikatsioonid on maha võetud, siis ei saa Aarne Taalil tammile mingit õigust olla. Mina olen selles küsimuses riigiga absoluutselt ühe seisukohal, “ ütles Kallemets.
Mati Kallemets. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Raudteetammil olevat jalgrattateed hooldava sihtasutuse juht Mati Kallemets leiab, et Aarne Taalil ei ole mingit õigust riigilt tammi eest raha küsida.
„Kuna raudteetamm on riigile kuuluva maapinna osa, millelt kõik kommunikatsioonid on maha võetud, siis ei saa Aarne Taalil tammile mingit õigust olla. Mina olen selles küsimuses riigiga absoluutselt ühe seisukohal, “ ütles Kallemets. 
Taal läks riigi vastu kohtusse
[caption id="attachment_235018" align="alignnone" width="900"]
21 aastat tagasi Haapsalu raudtee erastanud ettevõtja Aarne Taal leiab, et riik püüab tema vara natsionaliseerida, nagu seda tegid kommunistid 1940. aastal. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Ettevõtja Aarne Taal kaebas halduskohtusse majandusministeeriumi, et tõestada enda õigust Riisipere–Haapsalu raudteetammile, soovides riigilt kuni 2 miljonit eurot hüvitist.
Vaidlus käib raudteetammile hoonestusõiguse seadmise üle Taali ettevõtte OÜ Taavi kasuks. Kui halduskohus seab vaidluse ajaks raudteetammile keelumärke, siis Riisipere–Turba raudteed ei saa ehitama hakata enne kohtuvaidluse lõppu. Eesti Raudtee soovib uue lõigu lõpetada 2019.
21 aastat tagasi Haapsalu raudtee erastanud ettevõtja Aarne Taal leiab, et riik püüab tema vara natsionaliseerida, nagu seda tegid kommunistid 1940. aastal. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Ettevõtja Aarne Taal kaebas halduskohtusse majandusministeeriumi, et tõestada enda õigust Riisipere–Haapsalu raudteetammile, soovides riigilt kuni 2 miljonit eurot hüvitist.
Vaidlus käib raudteetammile hoonestusõiguse seadmise üle Taali ettevõtte OÜ Taavi kasuks. Kui halduskohus seab vaidluse ajaks raudteetammile keelumärke, siis Riisipere–Turba raudteed ei saa ehitama hakata enne kohtuvaidluse lõppu. Eesti Raudtee soovib uue lõigu lõpetada 2019. 
Kärntõbised rebased teevad Haapsalus pahandust
Aasta-aastalt tunnevad metsloomad end linnades aina mugavamalt. Peale sellega kaasneva elevuse toovad nad aga kaasa ka parasiite ja haigusi nagu näiteks kärntõbi.
Kui eelmistel aastatel metsloomad Haapsalu linnas üleliia palju inimeste silma alla ei sattunud, siis tänavu on teisiti. Sügisel tekitasid ohtralt elevust kährikud, aktiivseks on muutunud ka rebased ja neid on rohkem kui varem. Kui varasematel aastatel piiskopilinnuses elutsev rebasepere oma territooriumilt eriti väljas ei käinud, siis nüüd nähakse punakuube peaaegu iga päev kultuurikeskuse ümbruses ringi jooksmas.
