Silt: 2021. aasta kokkuvõte

[caption id="attachment_351394" align="alignnone" width="2000"] Palivere raamatukogus juhendas valijaid staažikas raamatukoguhoidja Reet Kaar (keskel). Foto: Urmas Lauri[/caption]

Läänemaa volikogudesse pürgis viis inimest kohale

Kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris Haapsalus, Lääne-Nigulas ja Vormsis volikogude liikmeks 269 läänlast. Kõige tihedam rebimine käis Lääne-Nigula vallas, kus oli väljas kaks valimisliitu ja kolm parteinimekirja – kõik ühtlaselt pikad ja tugevad. Ägedat valimisvõitlust siiski ei puhkenud ja hääled jagunesid võrdsemalt kui 2017. Toona valimised ülekaalukalt võitnud kunagise vallavanema Mikk Lõhmuse valimisliit tegi parima tulemuse ka seekord, kuid ainuvõimust oli asi kaugel – häälemagneteid jagus igasse nimekirja. Vähem kui 24 tundi pärast valimistulemuste väljakuulutamist oli Lõhmus üle parda heitnud oma senise koalitsioonikaaslase Neeme Suure, kellega koos ta peaaegu neli aastat valitses, ja sõlminud võimuliidu neli aastat opositsioonis olnud EKRE ning Reformierakonnaga. Suure valimisliit koos Keskerakonnaga jäi opositsiooni. Koalitsioonile andis kolmikliit 25-liikmelises volikogus 16 kohta, paraku hakkas võim murenema juba kahe kuu pärast detsembris, kui uue vallavanema valimiskomisjoni sõelale oli jäänud kolm kandidaati: isamaalasest endine Haapsalu linnavolikogu liige Merle Mäesalu, äri- ja bändimehest Tallinna linnavolinik ning Keskerakonna liige Aivar Riisalu ja endine Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

[caption id="attachment_351405" align="alignnone" width="2000"] Palivere koolimaja ees ootasid istungile kogunevaid vallavolinikke plakatitega protestijad. Foto: Urmas Lauri[/caption]

Lääne-Nigula volikogu tõmbas Risti tuulepargile vee peale

Kui Lääne-Nigula vallavolinikud jaanuaris Palivere koolimajas toimuvale volikogu istungile kogunesid, tervitasid neid koolimaja ees plakatitega inimesed. Meeleavaldajad nõudsid volinikelt Risti lähedale planeeritud tuulepargi eriplaneeringu lõpetamist. Peamine etteheide oli, et tuulepark on kavandatud liiga suurena ja tuulikud liiga kõrgena. 290meetriseid tuulikuid, mida Eesti Energia tütarfirma Enefit Green tahtis Ristile paigaldada, pole Eestis kunagi varem püstitatud. Risti, Piirsalu, Kuijõe ja Seljaküla elanikud kogusid tuulepargi ehituse vastu 1100 häält, millest 670 olid Lääne-Nigula elanike omad. Tuulepargi vastu olid ka toonane Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ja volikogu esimees Neeme Suur. Lääne-Nigula volikogu talitaski nii, nagu protestijad soovisid – otsustas tuulepargi eriplaneeringu lõpetada. Eriplaneeringu koostamise lõpetamise poolt hääletas nimelisel hääletusel 13, vastu viis volikogu liiget.

[caption id="attachment_351410" align="alignnone" width="2000"] Villa Friedheim. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Sel suvel avas promenaadil külastajatele uksed põhjaliku renoveerimise läbi teinud Fried-
heimi villa. Hotelli kõrval tegutseb hoones restoran von Gernet, mis on nime saanud ma-
ja kunagiste omanike järgi. Friedheimi villa põhjalik ja vana hoone eripärasid arvestav restaureerimine pälvis tänavu ka muinsuskaitseameti aastapreemia.

[caption id="attachment_351427" align="alignnone" width="2000"] Kaarel Tammanni jäädvustatud karu on Uneste kandis tuttav loom, ta on ka rajakaamerasse jäänud. Foto: Kaarel Tammann[/caption]

Sookurge pildistama läinud loodusfotograaf sai kaadrisse karu

Haapsalu põhikooli seitsmenda klassi õpilane Kaarel Tammann läks ühel aprillikuu alguse laupäeva õhtul Uneste külas kodu lähedale metsa loomade söögiplatsile, et seal seisva buldooseri kabiinist sookurgi pildistada. Fotojahi saak oli oodatust märksa suurem – traktorile lähenes karu. „Jõudsin pisut klõpsida, enne kui karu muutus äkki kahtlustavaks ja ära jooksis,” kirjeldas Kaarel karupildi saamise lugu. Pildile jäänud karu on paras mürakas. „Tegelikult teeb pilt ta ilusamaks ja suuremaks,” lisas pildistaja isa, Võõriku talu peremees Ülo Tammann. Unestes on Tammanni sõnul ringi liikumas ilmselt mitu karu. „Sügisel oli neid minu arusaamist järgi neli,” ütles Ülo Tammann. Nii isa kui ka poeg kinnitasid, et karud neis kõhedust ei tekita. „Ega ta inimesele külge tule, laseb jalga, kui lõhna üles võtab,” ütles Ülo Tammann.

[caption id="attachment_351436" align="alignnone" width="1365"] Saueaugu teatritalu püsinäitlejale Aleksander Eelmaale jäi 20. juuli esietendus viimaseks. Foto: Eduard Laur[/caption]

Teatrisuve 2021 ilu ja valu: Laikmaast taevastele lavadele

Läänemaal esietendus tänavu kaks suvelavastust: „Üksikud heledad laigud” Laikmaa majamuuseumis ja näitleja Aleksander Eelmaa luigelauluks saanud „Kadunud kodu” Saueaugu teatritalus. Vaatajate ees rullus juulis 2021 lahti kahe Läänemaaga seotud suurmehe ja klassiku, luuletaja Ernst Enno ning kunstnik Ants Laikmaa elu ja looming. Enno 145. sünniaastapäevaks ja Saueaugu teatritalu 20. sünnipäevaks loodud ning juba mullu suvel kontrolletenduseni jõudnud, kuid koroonaviiruse kartuses aasta jagu edasi lükatud „Kadunud kodu” uperpallitas Enno ainetel elegantselt ajas ja ruumis ning eri tekstide vahel. Laikmaa majamuuseumi terrassil kunstniku 155. sünniaastapäeva suvel „Üksikutes heledates laikudes” ilmus vaatajate ette aga verinoor 20. sajand – aeg, mil kõik oli veel ees ja ideaalid hinnas –, lugu värvikast ja vastuolulisest kunstnikuhingest, tema elu- ning kunstitõest. Mõlemad lavastused olid kahtluseta õnnestunud ja igati tähelepanu väärt, paraku jäi niigi aasta jagu ootama pidanud „Kadunud kodu” tähelend lühikeseks.

[caption id="attachment_334379" align="alignnone" width="2000"] 7. juulil avanes Posti tänaval kurb vaatepilt, sest puudest olid järele jäänud vaid kännud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]

Algas Haapsalu suurim tee-ehitus

Sel suvel algas Haapsalu seni suurim ja kalleim tee-ehitus – Posti tänava remont, mis enam kui saja langetatud puu tõttu tekitas kõlapinda kogu Eestis. Haapsalu peatänav saab pärast remonti täiesti uue ilme. Kui kõik on valmis, hakkab graniitkividega kaetud sõiduteel Nurme tänava ristmiku ja vanalinna vahel kehtima kiiruspiirang 30 km/h. Samuti graniitkividega kaetud kõnnitee servas kulgev jalgrattatee asfalteeritakse, samuti sõidutee Nurme tänavast Tallinna maanteeni. Et liiklust veelgi rahustada, tõstetakse pisut ristmikke. Novembri lõpus saabunud pakase tõttu pandi remonditööd tehnoloogilisele pausile, tänav valmib tuleva aasta juunis. See tähendab, et remont kestab terve aasta.

[caption id="attachment_351439" align="alignnone" width="1365"] Arvo Tarmula. Foto: Eduard Laur[/caption]

Arvo Tarmula: Haapsalu pole temata enam see

Tarmula lahkumine augustis tuli kui välk selgest taevast. Ta tundus olevat kui tõeline ilmasammas – kogu aeg olemas, kogu aeg liikvel, kogu aeg rõõmsas tujus, kogu aeg toimekas, fotoaparaadid käes ja kaelas… Kurb uudis ei jõudnud kuidagi pärale. Esimest korda adusin, et see võibki tõsi olla, alles viie päeva pärast, 20. augustil, kui Haapsalus peeti Eesti vabariigi taastamise 30. aastapäeva paraadi. Lossiplatsil toimus kõik uhkelt nagu ikka: auvalve vabadussõja samba juures, kolmkümmend mootorratturit toomas kohale kolmekümmet sinimustvalget, pidukõned ja -laulud, kohal suured ja väikesed… Ainus, kes puudus, oli Tarmula. See ei saanud ju olla päris? Kuigi olen Haapsalus elanud 32 aastat, tundsin Tarmulat juba 1970ndate lõpust. See oli aeg, kui Erich Jaansoo asutas harrastusteatri Randlane ja tema eestvedamisel hakati Haapsalus korraldama ka Valge Daami vabaõhuetendust. See torkas oma erilisuse tõttu silma üle Eesti. Oli aeg, kui üle vabariigi hädaldati suveetenduste puudumise üle, nii et kui Haapsalus hakkas üks toimuma, tõi see kokku mitmetuhandepealise publiku. Kuna toimetasin tol ajal Eesti Televisioonis kultuurimagasini, huvitas meid ka toonane vabaõhuetendus. Kontaktisikut otsides jõudsime kuidagi Tarmulani, kes oli juba tollal Haapsalus tuntud fotograaf. Tol ammusel ajal põdes Eesti Televisioon kroonilist filmilindipuudust, nii et meie saatele polnud filmi üldse ette nähtud. Läbi tuli ajada vaid stuudioesinejate ja fotodega. Need fotod esimesest Valge Daami etendusest Tarmulalt ka tellisime ja saates kasutasime.

[caption id="attachment_351451" align="alignnone" width="2000"] Esimeste seas said vaktsiinisüsti Läänemaa haigla töötajad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]

Aasta möödus vaktsineerimise tähe all

Aastaga on vähemalt ühe koroonavaktsiinidoosi saanud 12 951 läänlast, tervelt kolm kaitsesüsti on saanud 6098 läänlast. Kaitsesüstimine koroonaviiruse vastu sai Läänemaal alguse läinud aasta viimasel päeval, kui 20 Läänemaa haigla töötajat said oma esimese vaktsiinidoosi. Aasta alguses läks kaitsesüstimine üle kivide ja kändude – vaktsiine oli vähe, soovijaid aga palju, nii polnud kõigil tahtjatel võimalust end kohe vaktsineerida. Jaanuaris said Läänemaal vaktsiinisüsti vaid meditsiinitöötajad ja hooldekodude elanikud. Veebruari lõpus hakkasid kaitsesüsti saama elutähtsate teenuste pakkujad: päästetöötajad, politseinikud ja õpetajad. Haapsalu kultuurikeskuses olid esimesed massvaktsineerimised, kus kahe päeva jooksul süstiti üle 300 inimese. Seesuguseid suuri vaktsineerimisi toimus kultuurimajas paar korda kuus suveni. Massvaktsineerimised tellis Haapsallu haigekassa, sest vaktsineerijaid Läänemaal nappis: perearstid soovisid süstimise asemel tegeleda oma põhitööga – haigete ravimisega – ja haigla veel vaktsineerimisega ei tegelenud. Vaktsineerimisaegade nappus viis selleni, et digiregistratruuris käis nobedate näppude voor – kui ajad avati, täitusid need kohe. Samuti sai hoo sisse vaktsineerimisturism: kui kodulinnas parasjagu kaitsesüstimiseks aega ei olnud saada, sõideti selleks teise linna, suisa teise Eesti otsa. Eri vanusegruppidele avanesid vaktsineerimisajad järk-järgult – esmalt said vaktsiinisüstid eakad ja riskirühma kuuluvad inimesed, seejärel järk-järgult nooremad.

[caption id="attachment_351433" align="alignnone" width="2000"] Paljud haapsallased tulid augustis Haapsalu lossiplatsile, et tervitada Tokyo olümpiamängudel siinse vehklemiskoolkonna lippu kõrgel hoidnud Nikolai Novosjolovit (vasakul), Katrina Lehist ja Kaido Kaabermad. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Venemaa duumasaadik tegi hiljuti ettepaneku, et kui nende meeste jalgpallikoondis veel kaotab, siis tuleks mängijaid rahaliselt karistada. Meie riigikogu pole nii teravaks veel läinud, aga see päev võib tulla. Eesti naised säravad praegu maailma spordiareenidel, mehed paistavad hoopis hallimad välja. Hetkel võib selle üle lõbusalt aasida, et mehed on siinmail õrnem sugupool. Olukorra jätkudes võib meestel aga häbi hakata.