Haapsalu tarbijate ühistu esimehe Raimond Lunevi meelest käis Indrek Neivelt välja julge prognoosi, mida on väga keeruline teostada. Foto: Urmas Lauri
Läänemaa ettevõtjad ei pea teostatavaks pankur Indrek Neivelti üleskutset, et 2018. aastaks peaks Eesti miinimumpalk olema 1000 eurot.
Neivelt ei pea õigeks, et ettevõtjad maksavad paljudele töötajatele väga madalat palka ja naudivad selle abil kõrget elustandardit. Lahendust näeb Neivelt selles, et miinimumpalk kasvaks igal aastal 150 euro võrra ning 2018. aastaks oleks praeguse 355 euro asemel 1000 eurot.
Kõrgem palk eeldab suuremat tulu
„Olen alati rõõmus, kui inimesed rohkem teenivad, kuid loosungiga seda ellu viia on raske,” nentis ASi Est-Trans Kaubaveod omanik Sulev Saareväli.
„Elame-näeme, kuidas on olukord 2018. aastaks. Kõik oleneb nii Eesti enda kui ka meie lähiriikide majandusest ja sellest, millised on töömahud ja –viljakus,” ütles Saareväli.
Est-Transis oli keskmine brutopalk eelmisel üle tuhande euro.
Cipax Eesti Asi tegevjuht Kaido Sasse ei uskunud samuti, et miinimumpalk 2018. aastaks 1000 euroni küünib.
„Tahaks loota, et 1000 euroni võivad jõuda need, kes praegu teenivad 600-700 eurot kuus. Seda, et praegu miinimumpalka teenivad inimesed nii suure kasvu saavad, ma ei usu,” ütles Sasse.
Cipaxi keskmine palk oli aastaaruande järgi mullu 1000 eurot.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles, kes on üks Fra Mare spaa omanikke, tunnistas, et spaahotellidel oleks suur palgatõus praegust majanduskliimat arvestades väga raske.
„Selleks peab suurenema ka tulubaas, kuid pigem suureneb praegu hoopis kulubaas. Me ei ole võimelised tõstma hindu, sest siis kaoks klientuur,” ütles Sukles.
Fra Mare keskmine palk oli 2012. aastal 956 eurot.
Populistlik plaan
Haapsalu Uksetehase juhataja Ago Soomre arvas, et Neivelti plaan on populistlik.
„Mina tema ettepanekuga nõus ei ole. Palk kujuneb ameti ja selle järgi, kui suurt lisaväärtust sellega luuakse, kui efektiivne on töötaja ise. Samal ametikohal võivad kaks inimest erinevalt teenida, sest nende efektiivsus on erinev,” selgitas Soomre.
Soomre sõnul saavad tublimad töötajad juba praegu vähemalt 1000 eurot palka. Uksetehases on Soomre sõnul keskmine brutopalk praegu 1100 euro ringis.
„Alati on inimesi, kes teenivad vähem kui teised,” ütles Soomre.
Soomre tõi näiteks Uksetehase pensioniealised väravavalvurid. „Neil on juba teatud garantiid riigilt. Kas peaksime siis nende palga ka tuhande euroni tõstma? See ei oleks jätkusuutlik,” lausus Soomre.
Soomre arutles sellegi üle, mis saab teenindussektorist, kus paljudes ametites – kosmeetikud, juuksurid jts – töötavad inimesed FIEna. „Kas ka FIEd peaksid hakkama siis 1000 euro pealt makse maksma?” küsis Soomre.
„See teema on palju keerukam kui ühe loosungi väljakäimine. Praegu on välja öeldud populistlik number, millega püütakse Savisaare stiilis tähelepanu,” tõdes Soomre.
Omavalitsusele käiks asi üle jõu
Suklese sõnul oleks Haapsalu linnal kõigi oma allasutuste töötajate palkade 1000 euroni tõstmine väga keeruline.
„Viimastel aastatel oleme tõstnud linna allasutuste töötajate palka 5-7 protsenti. Mullu 7, see oli ausalt öeldes ka lagi.
Eelarvelaekumisi vaadates ei julge ma küll suurt palgatõusu lubada,” ütles Sukles.
„Kõrgelt ja kaugelt on asju hea lubada, kuid neid teostada on raskem,” lausus Sukles.
Eeldaks ühiskondlikku kokkulepet
„Üleskutseid võib ju teha alati, kuid see raha peab kuskilt ju tegelikult tulema,” ütles Haapsalu tarbijate ühistu juhataja Raimond Lunev.
„Selline samm nõuaks ühiskondlikku kokkulepet, sest asjad peaksid olema proportsioonis. Tõusma peaksid siis ka teenuste ja kaupade hinnad, et kõik stabiilne püsiks. Ainult palka tõsta ei saa,” lausus Lunev.
Lunevi sõnul oleks palgakulude kasv väga suur. Haapsalu tarbijate ühistu keskmine palk oli mullu 695 eurot.
Arvamus
Ardo Hansson, Eesti Panga president
Mina Neivelti ettepanekusse väga tõsiselt ei suhtu. Eesmärk on väga õige – see oleks ideaalne variant, kui me oma ettevõtted suudaksid tootlikkust kasvatada ja tekiks alus kiiremaks palgakasvuks. Majandusareng on natuke keerulisem protsess,
kui et lihtsalt tööandjad, töövõtjad ja valitsus lepivad kokku, et tõstame miinimumpalka väga kiiresti ja majandus hakkab kohe õitsema.
Soomre täiesti norm mees ja tööandja maksab täiesti korralikku palka oma töötajatele uksetehases.
jutt küll ei näita,et normaalne oleks?!
Küll need haapsalu ettevõtjad nimetavad kõrgeid keskmiseid palkasid nende firmades. Umbes nagu pkc juht mõni aeg tagasi meedias pasundas, et kohalikud ei taha 800€ eest tööle tulla ja tuleb tuua lätlasi leedulasi. Nad lihtsalt valetavad kõik. Tegelikkuses saab juhtkond kümme korda rohkem ja ülejäänud 400-500€ brutos, mis teebki keskmiseks ümmarguse 800-900.
Sukles rääkis raadios, et FraMarel ja Lainel läheb praegu väga hästi. Siin ta räägib teist juttu, kulud kasvavad ja palka tõsta ei saa. Kumb variant siis õige on? Raadios käib eputamas, oma töötajatele laulab nutulaulu iseenda raskest elust.
FraMare keskmine palk 956 on naljanumber. Töötajad savad siin 500-600. Võibolla koos Sukleste, Lipstoki, Vilosiuse ja Hansmidtiga tuleb tõesti 956.
Alati saab kõhutäie naerda kui keegi suurest linnajuhtide palgast räägib – on keegi kursis ka nende summadega? Täiesti random keskastme spetsialisti tasu erasektoris, ma kujutan ette paljud asjalikud inimesed just seetõttu ei hakka üritamagi, sest vatti saad rubla eest, aga ära elamiseks on palga kõrvalt ka sissetulekut vaja.
kui mõned linnajuhid Haapsalus teenivad “täiesti keskastme spetsialistitasu erasektoris”,mis on siis järelikult 1500-2000€ kuus ja millega vist ka ikka ära ei ela sinu jutu põhjal järeldusi tehes, siis kuidas nende teiste riigitööajate tasu nimetada,kes kuus 400-500€ eest vatti saavad ja järelikult ära elada kuidagi ei tahagi?
„Selline samm nõuaks ühiskondlikku kokkulepet, sest asjad peaksid olema proportsioonis. Tõusma peaksid siis ka teenuste ja kaupade hinnad, et kõik stabiilne püsiks. Ainult palka tõsta ei saa,” lausus Lunev.
Aga praegu on siis proportsioonis või? Et hinnad aina tõusevad ja on laes aga palgad püsivad pea samal tasemel,mis aastaid, aastaid tagasi ja see on kõik Lunjevi meelest ok ja ühiskondlikku kokkulepet ei vajaks? Mõned linna allasutused ei ole saavutanud veel sedagi palgaastet tagasi,mis enne majanduslangust oli.
Ärimees Lubev räägib kauba hindade reguleerimisest ühiskondliku kokkuleppe abil. Appikene kui jabur, äkki käiks paar aastat koolis.
kauba hindade reguleerimisest, mis sinu meelest on hetkel kõigega proportsioonis või?
proportsioonis või mitte aga kuidas neid ühiskondliku kokkuleppega reguleerida? Mujal maailmas nimetatakse sellist reguleerimist kartelliks.
“Suklese sõnul oleks Haapsalu linnal kõigi oma allasutuste töötajate palkade 1000 euroni tõstmine väga keeruline.”
Kuulge,kuidas teile endile ei ole keerukas sellist kõrget palka maksta,mis on igati Eesti konkurentsivõimeline? Miks Haapsalu Linnavalitsuse linnapead saavad nii kõrget palka,kui linn tegelikult vireleb, minu meelest on nende palk ja linna eluolu vägagi tasakaalust väljas. Mõnes linnas teenib näiteks linnapea juba vähem,kui meie linnas aselinnapead ja ei ole sugugi väiksema elanike arvuga. Ja mida nad siin linnas teevad, kui Vikmanist veel kuuleb midagi,siis teised on mingid kohatäited.
Ärge virisege ettevõtjate kallal,kui asja ei jaga. Proovige ise midagi teha ja siis köhige nende sissetulekute kohta !
Eelmisele: Jaanus sina või?
kas see on jätkusuutlik kui inimene ,kes teenib neli tuhat maksab tulumaksu protsentuaalselt sama ´,mis maksab inimene,kes teenib nelisada ? Arenenud riikides see küll nii ei ole….