Haapsalus tähistati vabariigi aastapäeva kontsertjumalateenistusega toomkirikus, miitinguga Lossiplatsil ja kontserdiga kultuurikeskuses.
Vabariigi aastapäeva üritused Haapsalus algasid kontsert-jumalateenistusega kirikus, kus kõnelesid linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ja Haapsalu põhikooli kõnevõistlusel oma vanuseklassi parim Kristiina Kisler.
Karilaid tõi välja Eesti tänase ühiskonna probleemid – vaesuse, mis ajab inimesed välismaale leivaraha teenima ja selle kui palju on meil üksi lapsi kasvatavaid vanemaid.
“Kes on selles süüdi? Kas see on abstraktne härra mitte keegi?” küsis Karilaid.
Kristiina Kisler rääkis oma kõnes tundest, mis sai alguse 96. aastat tagasi ja mida tunneme näiteks siis kui sportlasele kuldne medal kaela riputatakse ja mis välismaale läinud inimesed koju tagasi toob. “Kestku see tunne igavesti!” lõpetas Kisler oma kõne.
Kirikust suunduti lippude saatel Lossiplatsile, kuhu marssisid ka kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Maavanem Innar Mäesalu ütles oma kõnes, et kuigi Eesti riik on kaardil väike, on riik suur kui tal on austust ja väärikust.
“Me oleme palju saavutanud ja olnud edukad. Tuleb tahta olla sisult suur, ainult siis meid märgatakse ja meiega arvestatakse,” ütles Mäesalu.
Lääne praost Tiit Salumäe keskendus oma sõnavõtus Lossiplatsil vabadussõja mälestussambale, mille avamisest Haapsalus möödub tänavu 90 ja taastamisest 20. aastat.
Salumäe sõnul pole sambad ainult maamärgid, vaid neil on palju sügavam tähendus. Nii lasidki okupatsioonivõimud vabadussõjas langenute mälestusmärgid lõhkuda. Haapsalus sammas lõhuti ööl vastu 19. juunit 1941.
“Teadvus sammastest elab kauem kui kivi ise,” meenutas Salumäe.
Ta lisas, et Haapsalu mälestussamba taastamisel taasiseseisvunud Eestis oli suur roll toonasel linnavolikogu esimehel Ülo Uluotsal.
Kaitseliidu Lääne maleva pealik Arnold Juhans meenutas vabadussõda, kus tulevase Tartu rahu eest andis elu 3500 inimest ning kutsus üles ühinema Kaitseliiduga.
Aastapäevakõnedes ei unustatud ka Ukrainat, kus hiljutiste rahutuste käigus verd valati. “Kas see peaks meid täitma tänuga, et meie vabadus võis tulla ühegi hukkunud inimeseta,” ütles Salumäe.
Päev hakkas sellega et võimuesindajad käisid parteikomitee asemel nüüd kirikus rahvalt andeks palumas ja head nägu tegemas. Seejärel pidasid jälle kirikuisad vabadussamba jalamil kõne. Õhtul jagati kirikuordenid rahvale rindu et see perutama ei hakkaks ja pakuti kohvi ja kooki.