Kuidas me kogu perega Soome kolisime: 20. osa

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Enriika Liiv. Foto: Erakogu
Enriika Liiv. Foto: Erakogu

Kui palju kulutad toidule?

Olen kordi mõtteid mõlgutanud ja nüüd kirjutasin Soomes elavate eestlaste Facebooki gruppi postituse, mis osutus üllatavalt populaarseks. Päevaga kogus see mitusada kommentaari:

„Kas keegi on arvutanud, kui palju kulub raha Soomes elades söögile ja kui palju kulus Eestis? Näo kohta. Kõik räägivad, et Eestis on nii odav ja nii odav, no ma ei tea — paljud asjad, muuhulgas toiduained on Soomes odavamad.”

Olen mõni kuu Eestis elades tšekke kogunud, et saaks mingigi ülevaate, kui palju meie perel toidule raha kulub. Sinna hulka läksid ka hügieeni– või apteegikaubad, eraldi neid lahti lööma ei hakanud.

Nüüd tegin väikese ülevaate ka Soomes elades. Oh, üllatust! Summad on üsna samad, vaid sada eurot keskeltläbi rohkem. Meie pere aga on kasvanud märkamatult kiiresti kolmelt viieliikmeliseks.

Postitusi vaadates, tundub, et eestlased hindavad Eesti toitu. See pidavat maitsvam olema! Minagi fännan oma kodu lähedal olevat Eesti poodi. See on pood, mis müüb valdavas enamikus Eesti oma kraami — piima, kohupiima, hapukoort, leiba–saia, jahu, küpsiseid–komme. Igasugu kraami. Hoidiseid, purgisuppe, moosi.

Mõned vinguvad, et on jube kallis. Ei ole! Kui Soomes on võimalik oma kodumaist kraami osta ja iga asi on keskmiselt umbes 50 senti kuni euro kallim, mind see ei morjenda. Kas ma ostaks Soome oma kraami, mis juba eos on kallim või võtan oma lemmiku Eesti kraami ja maksan suts rohkem kui Eestis. Pole küsimustki!

Tundub, et paljud eestlased toovad kodumaal käies üsna palju toidukraami kaasa ka — peamiselt sea– ja loomaliha, kuid ka leiba–saia. Need on Soomes kallimad. See eest kana on Soomes hirmodav — kanakoivad saab 1,99 eurtot kilo.

Lõhekilo on sooduspakkumiste ajal Eestiga üsna samas klassis. Olgugi, et jutt käis toidust, mainis nii mõnigi, et toob kodumaalt Soome ainult suitsu ja viina. Mina, kes ma pole mõni aasta juba joonud-suitsetanud, aga priiskan toiduga ja kokku just ei hoia!

On ka neid, kes vastupidi talitavad — toovad Soomest Eestisse. Muidugi kana. Ka näiteks kohv ja kohvioad on soodsamad. Ise ostan oma edevasse kohvikumasinasse Lavazza ube, mis kodumaal maksavad 20 eurot kilo, Soomes aga sooduspakkumise ajal vaid 9,99 eurot. Soodsama hinnaga on imiku piimasegud ja purgitoidud, ka mähkmed. Nii mõnedki puuviljad ja juust.

Meie pere on alati armastanud väljas söömas käia — kohvikus, vahel restoranis. Eestis tegime seda ikka lausa kolm–neli korda nädalas. Soomes käime korra nädalas. Eks tittedega ole see veidike tüütu ka. Päevapraad Eestis kolm eurot versus buffee laud Soomes 10 eurot.

Teisalt, kuidas võtta — kümne euro sisse käib nii eelroog, pearoog kui magustoit, vesi–limps, kohv–tee. Söö, palju jaksad! Kui nii võtta, siis polegi ju kallis.

Jah, Soomes on korteriüür kõrge, autokindlustus suur, kuid üldjoontes jääb meil siin maal pärast kõigi maksude tasumist rohkem vaba raha kätte kui Eestis.

Eredamaid kommentaare:

„Mida te arvutate — Eestis võib ju odavam olla, aga kui seda arvestada, palju sa Soomes teenid, on toit ju kõvasti odavam kui Eestis!”

„Meil kolm täiskasvanut ja üks noor, pluss kaks suurt koera. Inimeste toidule kuus kulub kõige rohkem 200 eurot, päris ausalt! Säästmise nipp on selles, et teen mitme nädala menüü valmis, mõtlen hoolega ka odavamad variandid läbi, mitte ei osta poest seda, mis esimesena kätte ja silma satub ja söök on alati korralik kodune toit.”

„No kui arvestada Soome palka ja Eesti palka, siis tegelikult on Soomes odavam elada kui Eestis!”

„Ma tean mõnda tegelast, kes kanakoibi Eestisse tassivad.”

„Meie viieliikmelisel perel kulub Soomes toidule 350 eurot. Käime korra nädalas poes. Eestis oleme 1,5 nädalat ja kulutada suudame peaaegu 200 eurot. Toit võib olla sama kallis, kui Soomes, aga vaadake ka palgavahet. Keskmine palk on 700 eurot brutona. Kui paljud seda saavad? Kui toit moodustab juba suure osa pere sissetulekust, siis midagi ikka mäda. Üür ja kommunaalid ka kõrged.”

„Auto remondi asjus keegi mainis, et topelt kallis. Meil kogemus vastupidi, Eesti Volvo esindus oleks teinud töö 30 euro võrra kallimalt kui siinne Volvo esindus.Eesti enam autot remontima ei lähe kindlasti.”

Enriika Liiv

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
21 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
anni
10 aastat tagasi

Ma kolisin ka Soome ja mul on väga hea meel, et kolisin. Eestlased on väga õelad ja sallimatud. Ega soomlased ka inglid pole, aga neil on paar eelist-nad on väga delikaatsed ja saavad aru, et iga inimene elab omal kombel ja nad on väga rahulikud. Kas teil inimestel häbi pole niimoodi õelutseda? Lugege või jätke lugemata aga ärge unustage- asi ei ole seda väärt et sappi pritsida ja karmavõlga kasvatada. Mõelge natukenegi raamidest väljapoole. Ma ei taha teadagi kuidas te veel vähemuste kallal tõmbaksite

hmm
10 aastat tagasi

Naljakas on lugeda seda kõike siin, sest nii vähe Soomes elades ei suuda inimene asju adekvaatselt hinnata. Asjad pole üldse nii lihtsad kui hetkel tundub ja muidugi, eks oleneb kes mida sööb 🙂 Imelik, et seda üldse LE-s avaldatakse, sest Enriika on ju sinna suht alles kolinud ja neid kolijaid on ju nii palju kuuldud nähtud- mis põnevust pakub lugeda kellegi porgandikoorimisest, hindadest jne? Palju huvitavam oleks ikka lugeda nende inimeste hakkamasaamist seal, kes on Soomes elanud palju pikemalt. Enriika on aga pigem suht värske sisserändaja, kes arvatavasti siia väga kauaks ei jää ja neid alustajaid on Soomes olnud piisavalt… Loe rohkem »

kunnile
10 aastat tagasi

Soomes jääb rohkem üle,kui paarsada € kuus,kui on makstud üürid,elektrid,netid telefonid auto jne.tavaliselt ongi need kõvad kommijad,kes on välismaal ainult turismireisil käinud.Palgast niipalju,et kui siin teenisin 3000 eek. kuus ja seal 2500 € kuus,siis mitmekordne summavahe tuleb härra Kunn?

Kunn
10 aastat tagasi

Kirjutise autor komberdab ise pidevalt Haapsalu linnapeal aga pidi elama Soomes. Tegelikult võiks need, kes kasvõi Soomes elavad või mujal, lõpetada ära selle võrdluse ja las pühendavad end uude kodukohta sisseelamiseks. Kirjutisi võiks ka kirjutada Soome lehtedesse ja portaalidesse. Ära tüütab see halisemine, et mitu euri on mõni asi seal odavam jne. Selline jutt, et kokkuvõttes jääb Soomes paarsada euri kuus rohkem üle on naeruväärne. Need käärid ei ole enam nii suured ja välismaale minnakse ikka siis, kui vahe on minimaalselt 3x, parem 4 või 5x.

NO
10 aastat tagasi

Haapsalul oleks võimalus tekitada kesklinnas n.n linnale kuuluvate kortermajade üüriturg – lihakombinaadikrunt koos planeeringuga ju olemas. See oleks mõistlik investeering pikas perspektiivis.

Kätlinile
10 aastat tagasi

tegelikult paljud soomlased elavad linnakorterites(ehk siis üürivad linnalt) ja selles pole midagi halba.Erite need,kes ei taha endale laenu kaela võta või siis end kuidagi väga püsivalt siduda.tahetakse näha maailma,elada natuke ühes riigis ,siis jälle mõned aastat teises…meil Eestis tegelikult polegi sellist võimalust-üürida linnalt korter.

Kätlin
10 aastat tagasi

Soomes üür kallis?
Üürikorteris võib elada algul aga peale kolme-nelja aastat peaks endale ostma elamispinna.
Muidugi, kui tahad seal elada, osta ise elamispind.
Majale on kulud peaaegu samad mis Eestis ja aastas palju-palju odavad kui üürikorterile.

mull..mulll...mull
10 aastat tagasi

… aina pärib mööda foorumeid igast lolle küsimusi ja nüüd jälle uue jutu kokku pannud… ja nii juba 9 korda järjest….. varsti järgmine … ei usu, et siin Haapsalus seda “kergendav” lugeda on 🙁

just
10 aastat tagasi

No Liiv on harjunud alati igas teemas sõna võtma,valdab ta seda teemat siis või mitte. Piltlikult öeldes, ei ole asja,millest tema midagi ei teaks 🙂 Mina nimetan seda lihtsalt tähelepanuvajaduseks

hah
10 aastat tagasi

Läänemaa – Soome kolijate ja raudtee ootajate maa 🙂

Kas äkki uus loosung tulemas? 🙂

kolu mnist
10 aastat tagasi

No ei peaks praegu ju piirduma ainult Soome kolimise lugudega.Kolitakse ka Austraaliasse,Inglismaale jne jne,valik lai ja lõputut lehetäidet pakkuv.Arvestades ärakolijate meelsust oleksid ehk paljud nõus rahvast valgustama.Tõepoolest on viimasel ajal tunne tekkinud,et paljude minejate meelest oled nagu mingi puudega kui ei plaanigi minna.
Samas muidugi professionaalne ajakirjandus peab peegeldama aega ja tema meelsust,niiet lehetegijaile seda ette heita ka ei saa.