Sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid kombineerides selgub, et 2011. aastal elas Eestis alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,5 protsenti ning maakondade võrdluses oli laste suhtelise vaesuse määr kõrgeim Ida-Viru maakonnas, kus see ulatus 29,2 protsendini. Läänemaal on Eesti keskmisest pisut rohkem suhtelises vaesuses elavaid lapsi (17,7), teistest maakonna omavalitsustest veel halvemad on Virtsu, Hanila ja Martna statistilised näitajad.
Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Laes kirjutab statistikablogis, et laste suhtelise vaesuse määr oli 2012. aastal madalaim Harju maakonnas (12,7%). Eesti keskmisest madalam on laste vaesus peale Harjumaa veel Tartu maakonnas ja Saare maakonnas ehk vastavalt 14,7 ja 15,4%, ülejäänud maakondades on laste vaesuse määr keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa järel on laste suhtelise vaesuse määr kõrge Valga maakonnas ning kolmandal kohal on Põlva maakonna lapsed vastavalt 26,5 ja 25,1 protsendiga.
“Kokkuvõttes võib öelda, et üldjuhul on kõige madalam laste vaesuse määr enamikus Harjumaa piirkondades, kõige suuremaks probleemiks on aga laste vaesus omavalitsustes, mis asuvad piiriäärsetel aladel Kirde- ja Lõuna-Eestis ning Vasalemma vallas Harjumaal. Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses selliste piirkondade lapsed, kus on suurem töötus, rohkem mitte-eestlasi, kelle eesti keele oskus on halvem ja sissetulekud madalamad või suurem maaelanike ning naturaalmajanduse osatähtsus,” märkis analüütik Tiiu-Liisa Laes.
no vaadake neid palkasi,mis siin inimesed saavad 500€ on maksimum ja neid,kes seda maksimumi saavad, neid ei olegi nii palju. 1400-1800€ kätte teenivad näiteks Haapsalus vaid mõned lambad eesotsas, mõistust ju vaja ei ole,et selliseid summasi tasku panna. Mõistust on vaja ainult 400€ teenimiseks!
Märt, vali edasi oma Ansipi/Partsi kampa, siis omavahel saate üksteist kiita. EKP ajal võisid ainult tahta õiget juttu:)
see näitabki seda et läänemaa niinimetatud arendusüksused ei tööta ja IRLil ja REFIROPKADE pingil on ideed otsas. Haapsalu elanik aga laseb ennast orvasarviku parteil ninapidi vedada.
Lugupeetud autor.
Kurb, et sellised protsendid üldse olemas on.
Aga suhtumisest: Kui mina vaatan tabelit, siis tundub olevat suur kunst jõuda pealkirjas oleva järelduseni. Kui väga tahta, siis see küll ka õnnestub. Aga palju lihtsam oleks jõuda positiivse tulemuseni. Kas ajakirjanike eesmärk ongi müüa negatiivse uudisega või võiks ka püüda tuju tõsta.