
Haapsalu fotograafi Höije Rahu piltidel kenutavad kaelu kolme peaga luiged, kivimürakad hõljuvad õhus ja kasvatavad narmasjalad alla.
Miks peaks inimene sõitma maha viissada kilomeetrit, et pildistada säga? Kala on kala. Mis vahet seal on?!
Tundub, et on, sest Rahu võitis 29aastaselt maailma ühe mainekama fotokonkursi ja tema esimene isikunäitus Haapsalus tänavu suvel päädis maakondliku kultuurkapitali tänukirjaga.
Viissada kilomeetrit sõitis ta maha kõhklemata ja mitte ainult. Ta on tassinud suurte korvidega enne kukke ja koitu randa kive ja pildunud neid õhku. Ta on ajanud abikaasa ja õe kevadel kaelani külma vette ja käsutanud sõbranna Pullapää kivikõrbes laiutavasse porilompi.
Kõik selleks, et unenägusid üles võtta. Täpselt nii, nagu on nähtud. Kive tuleb tassida, sest igas rannas neid pole. Minna tuleb vara, sest valgus on õige ainult enne kukke ja koitu. Ja üksnes maikuus.
Joonistab valgusega
„Eks ta ole valgusega joonistamine,” üt