Kuidas vähem toitu prügikasti visata?

29. september on üleilmne toiduraiskamise vähendamise päev ja sel puhul tasuks selle teema üle igas kodus mõelda. Keskmine Eesti pere viskab aastas ära kuni 149 kilo söögikraami, iga inimese kohta keskmiselt 61 kilo! Rahalises vääringus lendab prügikasti keskmiselt 330 eurot, lastega peredes koguni 504 eurot aastas. Kurb on see, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga viskame kodudes ära kolmandiku võrra rohkem toitu. See on hämmastav, sest viimaste aastate hinnatõusu tunneme oma rahakotis kõik ja paljud ei saa enam endale harjumuspärast sööki lubadagi.

Suurem osa toidust läheb kahjuks raisku just kodudes. Üle 40 protsendi toidu prügikasti rändamist saaks tegelikult vältida. Saaksime raiskamist palju vähendada, kui muudaksime õige veidi oma igapäevaseid harjumusi.

Miks on toiduraiskamine probleem?

Lisaks rahakulule on toiduraiskamine tõsine keskkonnaprobleem. Toidukao vähendamine on üks tõhusamaid viise kliimamuutuste leevendamiseks. Toidu tootmine, transport ja töötlemine kulutavad vett ja muid ressursse. Toidujäätmed põhjustavad 8-10 protsenti maailma kasvuhoonegaasidest, näiteks eritub raisatud toidust prügilates metaani. Kui iga pere vähendaks raisatud toidu hulka, aitaks see säästa nii raha kui loodust.

Mida igaüks teha saab?

Kauplused, söögikohad ja tootmised otsivad kogu aeg viise, kuidas toiduraiskamist vähendada. Nii annetab Rimi näiteks iga aastaga aina rohkem peagi aeguvat toitu Toidupangale. Tänaseks suudame üle poole muidu maha kandmisele minevast toidrukraamist abivajajatele anda. Päris palju aeguma kippuvatest toodetest müüme maha soodushinnaga. Õnneks ei häbene inimesed enam korralikku, ent peagi aeguvat toitu osta, ehkki arenguruumi veel on.

Hiiumaal ja Läänemaal on peagi aeguvate toodete läbimüük Eesti üks suuremaid, neist ostetakse ära ca 80 protsenti. Kõige tublimad toiduannetajad Eestis on aga Saaremaa Rimid, kes saadavad abivajajatele koguni kolm neljandikku aeguma kippuvast toidust.

Ka iga pere jaoks on lihtsaid ja tõhusaid viise, kuidas toiduraiskamist vähendada. Ainus viis raha kokku hoida ei ole see, et ostad odavamaid tooteid. Samamoodi saad kulusid vähendada, kui vähendad raisatud toidu kogust.

1. Planeeri söögikorrad ette

See aitab vältida impulssoste ja kindlustada, et ostetud toit ka ära süüakse. Enne poodi minekut vaata üle külmkapi ja kappide sisu, et vältida juba olemasoleva kraami topelt ostmist. Koosta ostunimekiri ja pea sellest kinni. Nii nagu iga jaekett planeerib kaupade saadavust väga hoolega, võiks igaüks ka kodus oma söögikordi ette mõelda. Võimalikult täpsel planeerimisel on toidukao vähendamisel kõige suurem mõju.

2. Säilita toitu õigesti ja kasuta esmalt ära vanem kraam

Toidu õige säilitamine aitab seda kauem säilitada. Näiteks köögivilju ja puuvilju tuleks hoida õigetes tingimustes, et need kauem värsked püsiksid. Igaühe puhul neist võivad olla eraldi nõksud, mida tasub näiteks internetist uurida. Pane äsja ostetud toiduained külmkapis tagumisse ritta ja vanemad ettepoole, et need enne ära tarbida. Avatud pakendite puhul vaata, kas neid saab taassulgeda nii, et õhk toidule ligi ei pääseks. Kui ei saa, tuleks toit pakkida klaasist või plastikust karpi, kus see kindlasti kauem säilib.

3. Kasuta toidujääke loominguliselt

Valmistoit ja muud ülejäägid ei pea prügikasti minema. Need saab muuta uueks roaks – näiteks suppide, vormiroogade või smuutide koostises. Selleks leiab internetist palju inspiratsiooni. Seda püüavad teha ka poed, näiteks saab paljudest Rimidest osta smuutipuuvilju, mis on veidi väsinud niisama söömiseks, aga sobivad tervisliku joogi sisse ikka hästi.

4. „Parim enne” ei ole sama, mis „Kõlblik kuni” 

„Parim enne“ ei tähenda, et toit on peale seda kõlbmatu – see on kvaliteedi näitaja, mitte ohutuse garantii. „Kõlblik kuni” tähistab seda, et pärast seda tähtaega ei ole mõistlik toiduainet enam kasutada. Õppides neid eristama, saab ära hoida palju toiduraiskamist. Pakume sageli soodushinnaga toiduaineid, mille “Parim enne” tähtaeg on peagi saabumas. Neid asju võib julgelt osta, säästad sedasi nii raha kui loodust, aidates ka kauplusel toiduraiskamist vältida.

5. Telli ja valmista väiksemaid toidukoguseid

Sageli juhtub, et valmistame rohkem toitu, kui süüa jaksame. 5 protsenti igast supipotist ning 4 protsenti kodus valmistatud köögiviljast ja pudrust rändab prügikasti. Proovi valmistada vähem toitu või jaota valmis toidukogus mitme söögikorra vahel. Sama kehtib ka väljas süües – kui ports osutub liiga suureks, võta ülejääk koju kaasa. Saad selle järgmisel toidukorral ära süüa või millegi uue sisse lisada. Ära lao ka korraga taldrikule liiga suurt hunnikut, millest osa hiljem prügikasti satub. Kui juurde tahad, saab alati juurde tõsta.

Toiduraiskamine on tõsine probleem, mis mõjutab nii meie kõigi rahakotti kui loodust. Igaüks saab oma argiharjumusi pisut muutes seda palju vähendada. Planeeri oma söögikorrad, säilita toitu õigesti, ole loominguline jääkide kasutamisel ja mõista aegumistähtaegu – need on ju tegelikult üsna lihtsad asjad teha.