Eesti suurima kinnisvarabüroo juhi Jaanus Lauguse sõnul tõusis tänavu nii Pärnu kui Haapsalu populaarsus kuurortidena oluliselt, mida näitab nii restorani- kui hotellisektori täitumus ja hinnad ning huvi kinnisvara vastu.
„Pärnu ja Haapsalu tegid viimase suvega uuestisünni ja suurima muutuse üle aastakümnete. Puhkamisvõimalusi, kultuuri- ja kohvikuelu on järjest edendatud ja tänu heale turismisuvele jõudis see mõju nüüd igas sfääris kohale. Paljud eestlased taasavastasid meie oma menukuurortid ja sel suvel oli Vahemere asemel trendikam Pärnu lahe ääres puhata, “ ütles Laugus.
„Ka Soome suunalt on turism Lääne-Eestisse selgelt tagasi. Põhjanaabrite jaoks on siin ilusamad rannad, mõnus väikelinna atmosfäär ning endiselt soodsamad hinnad. Tänavu oli kuurortide äridel – hotellidel ja kohvikutel igati hea suvi,“ lisas Laugus.
„Kuurortide populaarsus peegeldus ka kinnisvaras, millega toimus mitu muutust. Kui seni vaadati kuurorte pigem üüritulu teenimise ja investeerimisvõimalusena, siis nüüd on jõukamad eestlased hakanud rohkem endale suvitamiseks ning teiseks koduks kortereid ostma. Osa nendest korteritest anti suvel lühiajaliseks üüriks, kui just ise sees ei elata, või talvehooajaks pikemaajaliselt välja. Teised jäetakse lihtsalt teise elukoha ja rahapaigutusena tallele,“ kommenteeris Laugus.
„Pärnu ja Haapsalu kinnisvara populaarsus on tegelikult juba mõnda aega tõusnud. Näiteks kasvas viimase kolme aastaga Pärnu korterite ruutmeetri mediaanhind 50% ning Haapsalus lausa 75%, mis on märksa rohkem kui samal ajal näiteks Tallinnas. 2023. esimesel poolaastal tõusid Pärnu korterite hinnad mullu sama ajaga võrreldes 12,7% ning Haapsalus 3,6%. Kallimate Pärnu uusarenduste eest küsitakse praegu 6000 ning Haapsalus 4000 eurot ruutmeetri eest.”
Uus Maa juhi sõnul pole nii kõrgeid üürihindasid, kui sel suvel, varem Pärnus nähtud. „Kuurortides on selgelt väljakujunenud menutänavad – mere ja meelelahutuse läheduses olid hinnad pigem sajast eurost üles öö kohta. Talvel üürihinnad kuurortides selgelt langevad, aga kuna ostuotsuseid lükatakse endiselt pigem edasi, siis on ka pikemaajalise üüri hinnad mullusega võrreldes kümmekond protsenti tõusnud,“ lisas Laugus.
„Pärnu kinnisvaraturul põrkuvad kaks vastandlikku suunda. Lühivaates suve jooksul müügipakkumiste arv kasvas ning mitmed suured arendused on valmimas. Kuna hinnad on kiirelt kerkinud ning pakkumisi on juurde tulnud, siis võib lähiaja perspektiivis oodata isegi korrektsiooni allapoole. Aga pikemas vaates – kui valmib neljarealine põhimaantee ja Rail Baltic raudteeühendus, mis võimaldab inimestel tunniga Tallinna jõuda, siis näevad paljud Pärnut järjest enam igapäevase elukohana ning hinnad lähevad suure tõenäosusega üles,“ rääkis Laugus.
Lauguse sõnul polnud kõik Eesti kuurordid sel suvel aga võrdselt populaarsed. „Kui Pärnu ja Haapsalu olid väga kuumad kohad, siis näiteks Kuressaare ja Narva-Jõesuu selgelt vähem. Saaremaa kitsaskoht on kehv ühendus mandriga ning soikunud taristu ja puhkamisvõimaluste arendamine. Ida-Eesti oli aga pikalt sihitud Vene turistidele ja peale selle turu ärakukkumist pole teised külastajad neid avastanud,“ lisas Uus Maa juht.
Kui ühepäevaettevõtjad suvel hindasid nii lakke ei kruviks, oleks siin ka madalhooajal rahvast ja käiks elu.
Jätkusuutlikkusest jääb veel puudu 🙁
Kes julges kasutada sõna “kuurort” Haapsalu kohta?
Ma ei saa aru sellest,et inimesed lepivad kesktänava nässu keeratud teekattega!
Lõpetage ükskord see vingumine. Paha hakkab.
Ega ikka ei lõpeta küll!
Enne kui parandusse ei lähe!
Peabki hakkama,kui kõik pasa alla neelad!
leninliku laupäevaku moodi siia rahvast kokku aeti, ei tähenda see, et siin midagi kuurortlikku on, paar kõrtsi karja tn. pole mingi kuurort
Hinnatõus on otse loomulikult seotud turismiga ja mitte sugugi inflatsiooni ja suurenenud ülalpidamiskuludega…..
Palju see “kuurort turism” Haapsalule ka sisse toob numbriliselt, ei taha aga keegi konkreetselt väljendada- ikka ja jälle mingi umbluu…
Võrdluseks siis midagi reaalselt hinnatavat. Enne pandeemiat oli majutustegevuse osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP) alla 0,7% ja tasub arvestada, et nn. “kuurortite” roll on seal ilmselt teisejärguline. Viimased täpsemad andmed on 2017a. kohta, kus hinnati turismi otseseks osakaaluks SKP-s 5,7% ja kaudseks 7,9%.
Haapsalu linn ei ela turismist- väidan mina, vaid füüsilise isiku tulumaksust ja riiklikust toetusfondist. Kummalgi ei ole olulist seost “kuurort turismiga”.
Füüslise isiku tulumaks tuleb turismist.
Pluss teadmiseks imelikule:
Majutuse käibemaksu tõstmisest kaotas töö 200 000 inimest 🙁
Ja skp kukkus 1,2 miljardit!
Kõik on omavahel seotud 🙂
Et kohe 200 000 inimest kaotas töö? Martin, sina vä?
Et Eestis on töötuse määr 30+%? ….mõtle ka mis kirja paned! Eestis kõigub see viimased aastad 5-6% vahel. Toitlustus-majutussektor kokku on suurusjärgus 25000 inimest , versus u 650000 tööga hõivatud inimest.
Kui protsendi olemusest on raske aru saada, siis ….tulumaks ei laeku paraku tegevusalalt, kus on kõige suurem miinimumpalga saajate osakaal (majutus ja toitlustus). Omanikutulu jaotamine ei puuduta ka Haapsalut, sest omanik asub reeglina mujal. Hõivatus on samuti väike . Ehk kui majandussektori osakaal on üldiselt väike on sama ka maksulaekumistega.