89aastane haapsallane Ellen-Velaine Jaks kirjutas teisipäeval oma 16. e-etteütluse – Vikerraadiost kõlamas tekst, Jaks ise tugitoolis, paberileht põlvedel paksu atlase peal.
E-etteütlus kõlas emakeelepäeval raadioeetrist 16. aastat. „Kõik 16 korda olen kaasa teinud ja teen ka edaspidi,” ütles Jaks Lääne Elule.
Internetti ja arvutit ta ei kasuta, nii helistaski ta Lääne Elu toimetusse, et kontrollida, kas ta tegi ka mõne vea. Tekst oli veatu. „Olen enda üle uhke,” ütles Jaks.
Endise kooliõpetaja ja kirgliku lugejana ootab Jaks Vikerraadio etteütlust igal aastal. Ära ta seda ei saada. „Ei, miks ma teda saadan?!” ütles Jaks. „Oma teadmised panen proovile.”
Vahel on sisse lipsanud mõni komaviga, aga seekord mitte. „Veatult olen varem ka teinud,” ütles Jaks.
Suur kiitus! Eesti keel on au sees, end pani proovile ja nii mõnelegi noorele teeb silmad ette.
Vana naaber on ikka maru vahva. Edu !
mina niimoodi naisterahvale ei ütleks. Olge viisakam ikka! Palun teid!
Mis on siinkohal ebaviisakat, kui öelda “endine naaber”? Sõnaga “vana” ei maksaks ka lolliks minna, kui inimene on vana, siis ongi vana.
Millal on vana?
Kui oleme olnud naabrid alates 60.aastate algusest, siis oleme “vanad naabrid”. Vabandust, oleks võinud kirjutada ka “kauaaegsed”, “kunagised”, “endised” jne. Siiralt loodan, et Ellen-Velaine ei pahanda.
Eesti keel on imeline. Ühte sõna võib mitmeti mõista :)))