Valitsusparteide sponsor nõuab kopsakat valuraha: kõigepealt tahab ta nullimeheks saada, aga see on ligi kahe milli kaugusel, kirjutab Sulev Vedler Eesti Ekspressis. Valitsusparteide sponsor Koit Uus väidab, et Eesti Raudtee rikastus tema arvel alusetult, ja nõuab valuraha.
Koit Uus soovis ise rajada esimese jupi Riisipere ja Turba vahele. Aga majandusminister Kadri Simson andis ehitamise hoopis Eesti Raudteele. Uus üritas siis kolme miljoni euroga müüa vanast raudteest alles jäänud muldkeha. Kuid riigiraudtee direktorid ja nõukogu tõmbasid pidurikangi: ärimehel pole õigust saada sentigi, sest trassi alune maa kuulub riigile.
Uus andis asja kohtusse, soovis 1 221 000 eurot valuraha (pluss viivised). Harju maakohus mõistis mullu suvel talle 739 000 eurot. Riigiraudtee kaebas edasi, sest tema juristide arvates maksis muldkeha vaid 3700 eurot ja nüüd küsis Uus sellest lausa 330 korda rohkem! Ringkonnakohus arutab apellatsiooni veebruari alguses.
„Arvestades, et olen 17 aastaga kulutanud raudtee taastamisele ligi 1,7 miljonit eurot, pole taotletav kompensatsioon just erakordselt motiveeriv summa. See ei muuda mu majanduslikku seisu drastiliselt. Näiteks Aarne Taalile on mul raudteevarade ostu eest võlg ligi 700 000 eurot. Kõigepealt tahaksin nullimeheks saada, aga see on ligi kahe milli kaugusel.“
Eesti Ekspressi lugu saab lugeda siit.
kaevame su mineviku ülesse vaatame pikk pidu sul siis on
Nende Uuside isa ajas omal ajal Linnamäel püstoliga vehkides inimesi kolhoosi…
Ilmselt saatis Siberisse ka…
Ja mida teevad kinnisvara hinnad Läänemaal, kui Tallinnaga raudtee ühendus peaks tulema? Järgmine Viimsi! Hiljem nimetate neid jälle sulideks, kes täna asja ära jagavad!
Sõidan juba üle 20 aasta igapäevaselt marsruudil Haapsalu-Tallinn-Haapsalu. Viimastel aastatel on traffic läinud sedavõrd hulluks, et minu arvates võiks juba kaaluda lisaks Tallinn-Tartu mnt 4-reliseks ehitamisele Arutee-Haapsalu maanteelõigu 4-realiseks ehitamist. Ehk tooks siinkohal raudteeühenduse loomine veidi leevendust.
Teadlased tegid kindlaks,et kõigil vanadel sulidel hakkab enne lõppu katus liikuma.
Muidugi on parem mitte midagi teha. Istuda arvuti taga ja kiruda kõiki, kes vähegi tegusad on! Pigem peaks endalt küsima, et mida mina viimati ära olen teinud.
Meil Läänemaalastel on valik, kas sattuda ääremaa staatusesse või Tallinna äärelinnaks. Mina valiksin viimase.
Keegi teab paljuga uksetehas maha müüdi ?
Tean küll!
Suur tükk ajas suu lõhki.
Ohoo, ka rikkad vinguvad!
Muidugi vinguvad, sest raha on vähe!
Kui riigifirmaga tegu, ega siis konkreetne otsuse langetaja ei maksa, ega vastuta. Ikka riik maksab seda nn. valuraha, ehk siis maksumaksjatena, meie kõik. Poliitkorrektsuse kohaselt, piirdub vastutus, äärmisel juhul tagasiastumisega, et mõne aja möödudes kuhugi “edasi astuda”.
Mis ta valesti ütles siis?
Ära looda siin midagi. Ja kui arvestada, et rahvas valitseb, siis muidugi maksab rahvas.