Eesti õpilaste tulemused on rahvusvaheliste uuringute (PISA) järgi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes parimate seas.
Samas on hariduse tuleviku alus see, et kõikidesse meie koolidesse jaguks vajalikul hulgal häid õpetajaid. Paraku on teada-tuntud probleem, et peatselt pensioniikka jõudvaid õpetajaid on palju, noori lisandub liiga vähe ning peaaegu kõikjal Eestis on õpetajaid raske leida.
Õpetajate keskmine vanus on viimase kümne aastaga kasvanud 1,6 aastat, olles näiteks 2019. aastal 48,3. Üle 60aastaseid õpetajaid oli viiendik ning pooled kõigist õpetajatest olid 50aastased ja vanemad. Samas on alla 30aastaste õpetajate osakaal viimase kümne aasta jooksul olnud püsivalt väiksem kui 10 protsenti (vt portaali Haridussilm). Rohkem kui kolmandik õpetajatest jõuab kümne aasta pärast pensioniikka või on pensionieas juba praegu. Vaadates riiklikku statistikat ja Läänemaa olukorda, nähtub, et meil on need protsessid isegi rohkem võimendunud. Läänemaal on 2020/2021. õppeaastal 337 õpetajat ja 262 õpetaja ametikohta. Vaadates vanuselist jaotust, siis alla 30aastasi õpetajaid on 18 ja vanemaid kui 60aastaseid õpetajaid 104. Statistika reedab ka seda, et üle 60aastaste õpetajate osakaal kasvab lähiaastatel veelgi. Eriti suur puudus on reaalainete õpetajatest ja tugispetsialistidest (nt eripedagoog, logopeed jne).
Hea haridus on iga valla ja linna lipulaev, küsimus, mille tähtsust ei saa alahinnata. Meie rahvastikutrende hinnates ei saa eitada, et hea haridus on lisaks elukeskkonnale ja töökohtadele üks oluline põhjus, miks inimesed ühte või teist paika elukohana eelistavad.
Mis oleks lahendus ja mida saaksime õpetajaameti väärtustamiseks veel teha?
Muidugi on õpetajaameti väärtustamise seisukohalt oluline palk, kuid selle suurus on määratud eeskätt riigieelarve ja üleriigiliste palgaläbirääkimistega ning üksikute valdade ja linnade üksuste roll on selle võrra väiksem. Riiklikult kehtib ka ühtne õpetajate lähtetoetus, kuid see ei arvesta piirkondlikke eripärasid.
Üheks kohalikuks lahenduseks võiks olla ühine Läänemaa õpetajastipendium. Stipendiumi saaks taotleda magistriõppe üliõpilane, kes omandab õpetaja, lasteaiaõpetaja või tugispetsialisti (koolipsühholoog, eripedagoog sotsiaalpedagoog, logopeed) kutset ja kes pärast õpingute lõppemist asub vähemalt kolmeks aastaks tööle maakonna haridusasutusse. Samuti oleks stipendiumi taotlemise õigus juba meil töötaval õpetajal, kes soovib ennast tööalaselt täiendada. Stipendiumi suurus sõltuks konkreetse aasta eelarvest, kuid peaks olema piisav selleks, et looks uue eelduse uute õpetajate tööleasumisele Läänemaale ja oleks nii tänasele kui ka tulevasele õpetajale motiveeriv.
Läänemaa kohalikud omavalitsused võiksid ühise haridusstipendiumi kehtestamisel olla eeskujuks ka teistele. Iga haridusse ja inimkapitali paigutatud euro toob ennast nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis mitmekordselt tagasi ning üle-eestiliselt oleks see Läänemaa tugev konkurentsieelis.
Justus on läbipõlemise lõhna. Miks nii kirjutad ja 7 aastaga ei ole midair teinud. Kas nuud valida Lõhmus siis Saab kõik Korda
See Lõhmus paistab halb inimene oleva, nii palju paha kommentaare siin. Äkki ongi!?
Ajuhiiglane õpetajate massivallandamiste taga tunneb järsku muret õpetajate premeerimise eest. Kas järgmisena kuuleme Stalinit muretsemas kõikide mugavuste tagamise pärast Siberi töölaagrites?
Mees kes tahab külakoole kinni panna, räägib sellist juttu, kas jutumees on rumal või peab ta Läänemaa inimesi rumakateks. Vabandage väga.
Antud vallavanem on oma tuntuse teeninud õpetajate SMS-i teel vallandamise läbi “poliitiliste otsuste” ajendil, käesolev mõttevälgatus seda kuvandit maha ei pese.
Mis ajast vallavanem saab õpetajaid vallandada? See on ikka rohkem vast koolijuhi pädevus?
see nn. koolijuht puges nahast välja, et kõigile selgeks teha, et otsus tuli ülevalt alla e. taeblast. tema ainult täitis käsku.
Unustage ära minu teod, ma ju ise astusin tagasi, kuna põlesin läbi. Aga valige mind uuesti kuna mul on nii head ideed, kuidas jätkuvalt kuulekatele omadele jopedele valla kassast vahendeid kantida.
valimised- valimised 🙂 ainult valge kampsun on veel pildilt puudu, paluks järgmiseks ajalehenumbriks viga parandada
Aga need, kes aastaid õpetanud on, nendele antakse tänukiri?
Lugege artikkel läbi, seal ju ka ideed tegutsevate õpetajate osas.
Tööalaselt täiendada siis? 50+, enamasti?
Hariduse teemadel ei peaks see inimene küll sõna võtma. Tasub süveneda Lääne-Nigula valla haridusstipendiumi saajate nimekirjadesse. Kohati vaatab sealt vasttu õõvastav onupoja poliitika. Konkteetne artikkel aga ilmselgelt seotud valmistega.
Kuidas eelarves leida õpetaja stipi maksmiseks vahendeid kui vald on elanud üle oma võimete ja ei suuda võetud laene tagasi maksta?
“Stipendiumi suurus sõltuks konkreetse aasta eelarvest, kuid peaks olema piisav selleks, et looks uue eelduse uute õpetajate tööle asumisele Läänemaale ja oleks nii tänasele kui ka tulevasele õpetajale motiveeriv”.
Seega on stipendiumi suurus 0 € kuna valla eelarves pole piisavalt vahendeid, et õpetaja stipendiumi fondi moodustada.
Selge valimispropaganda eks vallavanema poolt, et valijad unustaks nn “onupoja poliitika”.
Kas valimispropaganda alustas? Äkki oleks mõistlik ja viisakas alustada selle supi helpimisest, mille kunagine vallavanem ise kokku keetis. Lägastan kõik ära, aga ärge käige minu tegude järgi, vaid kuulake minu sõnu. Kui valijat peetakse nii rumalaks siis see ütleb isiku kohta paljugi, ei ole mõtet valida. Antud teema on juba ammu ettepanekuna läbi käinud ning enda ehtimine võõraste sulgedega on ikka madal, aga poliitikule vist normaalsus.
Huvitav kust tuleb selline vihkamine? Ei saa oma last Nõva koolis individuaalõppel pidada? Aga see selleks. Vist kõik mõtted on kuskil ja kellegi poolt läbi käinud, Lõhmus on tõestanud, et suudab need ka ellu viia.
kus siin nõva koolist juttu oli? nõva osavallakogu esimehele astuti vist varvastele kui “lägastamise” sõna kasutusse tuli.