Jüri Ratas: Eesti polnud pandeemiaks valmis

Covid-19 pandeemia on suurim kriis iseseisvuse taastamisest alates. See tõi välja seni märkamata probleeme õigusselguses või kommunikatsioonis. Nüüd on meie kohustus õppida. Peame igast kriisist välja tulema vastupidavama, tugevama ja ühtehoidvamana. Tegelikult polnud selleks kriisiks valmis ei meie ega ükski teine riik maailmas. Oleme siiani saanud hakkama ja see põhineb meie varasematel ettevalmistustel.

Oleme korrastanud seadusi, koostanud kriisiplaane ja juhiseid, korraldanud õppusi valitsuse, ministeeriumide, asutuste, kohalike omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajatega. Pandeemia eelõhtul, 5. märtsil tegi valitsus rea otsuseid Kagu-Eesti tormi õppetundidena. Otsustasime, et 2021. aasta lõpuks peab igas maakonnas olema autonoomse talitusega tankla. Mobiilsidevõrgu toimepidevuse tagamiseks tuleb 1000 tugijaama 4500st muuta autonoomsel elektritoitel toimivaks. Kõik kohalikud omavalitsused peavad koostama kriisiplaani.

Paraku tuleb ühiskonda mõjutavaid kriise veel. Peame üle riigi nii ametiasutustes, ettevõtetes kui ka elanike seas jätkama kriisideks valmisoleku kasvatamist. Meil peab välja kujunema valmisolekukultuur, kus inimesed on võimelised kriisi algushetkel toimima vähemalt teatud aja iseseisvalt. Samuti tuleb riigiasutustel ja ettevõtetel muutuda kriisikindlamaks. Infovahetus ja koostöö peab paranema. Eelmiste kriiside kogemus saab siin olla suunanäitaja, aga mitte piiraja, sest pole teada, millises vormis kriis meid järgmisena tabab.

Valmisolekukultuur peab meid aitama kõikvõimalike, igasuguste ja väga laiapindsete kriisidega toime tulla. Valitsus kiitis 2018. aastal heaks elanikkonnakaitse kontseptsiooni. Selles ette nähtud kriisideks valmistumise käitumisjuhised, Häirekeskuse infoliin 1247 või 2021. aastal käivitatav ohuolukordade teavituse SMS-süsteem peavad saama täienduse Covid-19 pandeemia õppetundidest.

Riik peab ulatama elanikele ja ettevõtetele abikäe nii ettevalmistusteks kui ka kriisi käivitumise järel. Tõstan esile päästeameti, kellest on kujunemas elanikkonnakaitse eestkõneleja ja arendaja. Nägime seda ka viimase kriisi ajal. Võimaliku uue viiruselaine eel peame lähiajal korda ajama ravimi-, meditsiini- ja isikukaitsevahendite varud. Valitsusel on plaanis nii nende kui ka teiste riigi strateegiliste varude tervikvaadet arutada 4. juunil.

Rõhutasin julgeolekupoliitika aluseid 2017. aastal riigikogule tutvustades, et meie julgeolekukeskkonda võivad õõnestada paljud omavahel põimunud tegurid. Julgeoleku tagamine nõuab meie kõigi panust ja koostööd ning selle alus on sidus ühiskond. Peame jätkuvalt üheks peamiseks põhimõtteks, et Eesti julgeoleku ja meie inimeste turvalisuse hoidmine algab igast eestimaalasest. Meil kõigil on roll. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on julgeoleku ja turvatunde edendamisel ääretult oluline roll. Eesti julgeolek on kõige kindlam sallivas, hoolivas ja kaasavas ühiskonnas. Igasuguse eriolukorra ja kriisi lahendamise juures on võtmetähtsusega ühiskonna ühtehoidvus ning ühine infoväli. Covid-19 Eestisse jõudmise esimestest päevadest alates pingutasime, et jõuda kõikide Eesti inimesteni nende emakeelest sõltumata. Viiruse tõrjumisel näitas meie ühiskond erakordset sidusust. Uuringute põhjal näeme, et venekeelsed inimesed täitsid juhiseid väga usinasti. Sellel oli kindlasti suur roll Raadio 4-l, telekanalil ETV+, valitsuse venekeelsetel kanalitel, aga loomulikult ka erameedial. Töö ühiskonna sidususe kindlustamisel, milleks meie ühiselt läbielatud kriisi ajal tehtud töö on uue aluse loonud, ei jää kindlasti pooleli.

Katkend peaministri ettekandest riigikogus julgeolekupoliitika eesmärkide arutelul.