Saamatuid ja rumalaid leidub kohtunike hulgas ilmselt niisama palju kui teiste elualade pidajate hulgas. Üks erinevus siiski on. Kohtunikuamet on eluaegne, mistõttu kõlbmatust inimesest vabanemine on peaaegu võimatu. Asjatundmatutest kohtunikest ei taheta eriti rääkida. Advokaadid ja prokurörid võiksid, aga ei saa, sest tsunfti viha on pikk. Harju maakohtu kohtunike ning justiitsminister Raivo Aegi konflikt tuleb just sellest, et üks kohtunik ei saanud oma tööga hakkama ning teised õigusemõistjad ei taha tunnistada musta lamba olemasolu.
Vastumeelsus tunnistada oma kolleegi viga on nii suur, et kohtunikud süüdistavad ministrit poliitilises sekkumises, sest viimane algatas järelevalve Harju maakohtu esimehe Meelis Eeriku tegevuse üle. „Justiitsministri järelevalve näol ei tohi olla tegu poliitilise survega ja püüdega allutada kohut poliitilisele kontrollile. Sarnased ilmingud teistes Euroopa riikides nagu Poola ja Ungari on leidnud laialdast hukkamõistmist,” kirjutasid 43 Harju maakohtu kohtunikku eelmisel nädalal Aegile saadetud protestikirjas.
Tõepoolest, meil on ilustamata poliitiliste sõnumite aeg, sest valitsuserakonna üks juhte on ähvardanud kohtunike pead veerema panna. Aga enne kui kaaluda, kas Aeg on hakanud kohtunikke survestama, tasuks tulla põhjuse juurde. Harju maakohtu juhi tegevuse üle järelevalve algatamise tõukeks on riigikohtu esimehe Villu Kõve etteheited. Viimast ärritas Harju maakohtu saamatus ühes kohtuasjas. Nimelt on juba kolm aastat käinud kohtupidamine narkokaupmees Sergei Kuznetsovi üle hašiši salakaubaveo korraldamise eest. Kuznetsov peeti kinni 14. detsembril 2015. Aasta hiljem algas kohus, kuid see pole kuhugi jõudnud. Istungisaalis on üle kuulamata kaitsjate tunnistajad ja ka kohtualune ise. Kuna kohtunik Violetta Kõvask läheb jaanuari algul pensionile, ei tule protsessil niipea lõppu, sest uue kohtuniku juhtimisel tuleb kõigega otsast alata.
Justkui sellest oleks veel vähe, tühistas Kõvask detsembrisse määratud istungid ning sõitis kohtupidamise asemel puhkusele, et jaanuari algul lõplikult asjast eemale jääda. Kui see ei ole rumalus ja pahatahtlik venitamine, siis mis veel?
Kõve märkis Aegile novembri algul saadetud kirjas, et kaalus ka distsiplinaarmenetluse algatamist, et uurida kohtuniku tegevust, kuid sel pole mõtet, sest Kõvask läheb pensionile. Kõvask on asja venimist riigikohtule põhjendanud kaitsjate venitamistaktikaga. „Mul on raske hinnata, kas kohtuasja ebamõistlikku venimist saab ette heita kohtunikule, kaitsjate valitud taktikale, kohtu juhtkonnale või asjaolude halvale kokkulangemisele,” kirjutas Kõve. „Tõenäoliselt on oma osa kõigel.”
Kõve jättis ütlemata, et kohtunik vastutab saalis toimuva eest. Kohtuniku ülesanne on ohjata venitavaid advokaate. Kõve ütles oma kirjas, et Harju maakohtu juhtimine vajab erapooletut hindamist. Seda Aeg ka tegi, kui kutsus kokku komisjoni Harju maakohtu töökorralduse vaagimiseks. Nii et poliitilisest survestamisest on asi kaugel.
Ega avalikkus kohtunike tööst väga palju ei tea. Harju maakohtu kohtunikud on viimasel ajal teinud ka kõik endast oleneva, et kohtusaalis poleks ajakirjanikke. Ilma igasuguse mõistliku põhjuseta on keelatud kirjutada Tallinna Sadama ja veel mitmest protsessist, kaheldav on Mati Alaveri kohtuasja kinniseks kuulutamise seaduslikkus. Tsitadellis on kõrvaliste pilkudeta mugav toimetada, ainult et kannatajaks jäävad inimesed, kes ootavad, et kohtupidamine oleks aus, tõhus ja õiglane.
Kolumn on ilmunud Postimehes.
Tore,et ühe praeguse valitsuspartei varasemad välja öeldud mõtted on leidnud toetust.