Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroos on sel aastal lahenduse saanud kümme jäätmeseaduse nõuete rikkumist, jälile saadi ka eelmise aasta lõpus Pullapää metsa poetatud prügi omanikele.
Mullu detsembris said kolm ettevõtet kutse ilmuda keskkonnainspektsiooni, kuna nendele viitavad jäätmed olid ametliku prügila asemel veetud Pullapää metsa. Ühe ettevõtte omanikule on määratud ka karistus.
„Tegemist on Tallinnas registreeritud ettevõttega, mille omanikel on Haapsalus suvekodu,“ selgitas keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Jaanus Müür. Inspektoriga vestelnud naine selgitas, et suvekodu koristamisel sattus prügi hulka ka ettevõttele viitavaid pabereid. Prügikotid anti kaasa lastele, kes läksid metsa suusatama – pandagu möödaminnes konteinerisse.
„Aga lapsed nägid tee ääres prügihunnikut ja otsustasid, et kus juba on, sinna võib juurde panna. Ema võttis laste mõtlematu teo eest vastutuse enda kanda, koristas prügi ära ja sai trahvi. Karistus on määratud eraisikule, mitte ettevõttele,“ rääkis Müür.
Ühtegi nime keskkonnainspektsioon avaldada ei saa. Seda keelab uus andmekaitseseadus.
„Kui ettevõtte andmeid poleks prügi hulgas olnud, oleks maaomanik ehk antud juhul maa-amet pidanud jäätmed ise ära koristama,“ lisas Müür.
Raske tõendada
Teise umbes samal ajal Pullapäält leitud prügihunnikuga on lugu keerulisem, sest kuigi jäätmete hulgas on viiteid ühele Haapsalu ettevõttele, ei võta firmaomanik prügi metsa viimist omaks.
„Ebaseaduslikult ladestatud prügi kohta öeldaksegi tavaliselt, et ei mina tea, kuidas see kõik metsa sattus – mina panin konteinerisse või konteineri kõrvale või tellisin kellegi prügi ära viima. Sellistel juhtudel on meil isiku süüd väga raske tõendada. Samas olen ma veendunud, et pärast vestlemist keskkonnainspektsiooni ametnikuga ei soovi need isikud prügi enam Pullapääle viia,“ märkis Müür.
Siiski on tema sõnul veel küllalt palju juhtumeid, kus inimesed lasevad oma prügi, sealhulgas ka suured kogused ehitusjäätmeid ära vedada isikutel, kellel puudub selleks õigus. „Sellisel juhul võivad karistada saada mõlemad ehk siis inimene, kes annab oma jäätmed üle, sest prügi omanik vastutab oma jäätmete käitlemise eest, ja ka prügivedaja, kellel peab olema vastav luba. Trahv sellise juhtumi puhul on kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot,“ ütles Müür.
Taoliste ebaseaduslike jäätmekäitlejate puhul on Müüri sõnul alati oht, et isehakanud vedajad võtavad jäätmete vedamise eest tasu küll vastu, aga viivad jäätmed kuhugi metsa alla. „Neid juhtumeid on kahjuks üsna sageli. Hetkel on inspektsioonil töös ka mõned sellised juhtumid, kus inimesed koguvad oma maale teiste inimeste jäätmeid, lootuses nende hulgast leida midagi, mida saaks rahaks teha,“ rääkis Müür.
Sõna levib
Pärast seda, kui Lääne Elu Pullapää prügistamise suure kella külge pani ja keskkonnainspektsioon prügiteemaga senisest suurema haardega tegelema hakkas, on Müüri sõnul jäätmete metsa vedamist vähemaks jäänud. „Oleme osa kätte saanud, inimesed välja kutsunud ja nendega vestelnud, eks nad ju räägivad endaga juhtunut ka edasi. Üks menetlusalune ütles meile, et neil Kastanis oligi soovitatud prügi Pullapää metsa viia. Vestluste käigus püüame seda suhtumist muuta,“ rääkis Müür.
Müüri sõnul julgeb ta väita, et tulemus annab juba tunda – keegi ei taha vahele jääda ega trahvi saada.
„Karistuse suurus sõltub rikkumise asjaoludest ja sellest, kas rikkumist saab veel heastada. Kergemate jäätmenõuete rikkumise juhtumite korral oleme lasknud inimestel endal jäätmed ära koristada ja anda need üle prügiettevõttele,“ selgitas Müür. Tõestamaks, et see ka tehtud saab, peab inimene keskkonnainspektsioonile ette näitama prügikäitlejalt saadud arve.
Rahaliste karistuste skaala on jäätmenõuete rikkumiste puhul lai – on olnud nii 80euroseid kui ka 1600euroseid trahve. „Seega on igal juhul odavam viia oma prügi selleks ettenähtud kohta, milleks on jäätmejaam,“ sedastas Müür.
Keskkonnainspektsioon palub valesse kohta maha poetatud jäätmetest neile alati teada anda.
Karistus ootab ühte meditsiiniasutust
Kolmapäeval leiti Lääne- ja Harjumaa piirilt viieliitrine kanister meditsiinijäätmetega – kasutatud süstlad, kanüülid, vaktsiinipakendid.
„Me pole veel jõudnud kanistri sisuga täpsemalt tutvuda. Selle juhtumi puhul teeb keskkonnainspektsioon koostööd terviseametiga, kes aitab meil välja selgitada, millisest tervishoiuasutusest kanistri sisu pärineb,“ ütles Jaanus Müür. Esialgsel hinnangul võib konteiner pärineda mõnest haiglast või suuremast perearstikeskusest.
Tubli töö, kaua võib lagastada!
Osa matse tassib metsa,osa aga suurte majade prügikonteineritesse. Mille eest maksavad majaelanikud. Näiteks üks endine firmajuht veab oma Topu suvila prügi valge mersuga Mulla 14 konteinerisse.
/Hetkel on inspektsioonil töös ka mõned sellised juhtumid, kus inimesed koguvad oma maale teiste inimeste jäätmeid, lootuses nende hulgast leida midagi, mida saaks rahaks teha,“ rääkis Müür./
täiesti uskumatu, milliseid lojuseid olemas on.
Üks säärane mees korjab sodi Linnamäe ligidal, enne Vedra teed.
Kündamäe Prügi-Krahv:) Loodetavasti on Keskkonnaispektsioonis ka särtsakaid naisi tööl: astuvad läbi ja panevad mõistuse pähe. Muidugi, kui mees-inimene on kogemata n-ö täis-sosku, siis ei avita enam kenad naised ka. Aga huumor kuubis on sinna väravasse pandud vaba käega võõbatud silt “Prügi mahapanek keelatud!” Ei tea, kas keegi on pulli teinud? Kui ei, siis on Krahv selle ise pannud ja siis tahaks küsida (viidates selle taga olevale rämedale aastatega kogutud nasvärgile ja tavaarile): “Jou, men! Wazzaaap?! Mis teed?!Ei näe või, et prügi maha panek on keelatud!” 🙂 — Aga kui nüüd teistpidi vaadata, siis ta ei loobi ju prügi kellegi teise… Loe rohkem »
Vahi neid ettevõtlike inimesi…käituvad nagu matsid.
Maapiirkond ongi prügila. Saue vallast edasi algab perifeeria.
Kui see oli nali, siis väga halb nali.
Ja mis takistab vajadusel ka droone matside püüdmiseks kasutada ? Kõrgelt näeb kaugele. Ja kõige paremini kasvatab siiski rahakott,nagu elu on näidanud.
haige jut… Prügikotid anti kaasa suusatama läinud lastele.. Et siis suusatasid linnast Püllapää metsa prügikotid käes….? Ilmselgelt oli see vanemate enda initsiatiiv prügi metsa alla sokutada…
Kui keskkonna inspektsioon oma uurimiseks kulutatud raha ja maaamet koristamisekulud hoopis prügilale annaks – ja see jäätmed tasuta vastu võtaks – vaevalt, et keegi siis enam midagi metsa viiks.
No kurat! Palju see prügivedu siis maksab?
Arvad tõesti, et pealinna ettevõtjale käib korraldatud jäätmeveo teenuse kasutamne rahaliselt üle jõu?
Kui on prügihulgas tõendeid kellele see kuuluda võib, siis kohe teha trahvi mitte loota ülestunnistuse peale. Kes see loll tagantjàrgi ikka midagi sellist ülestunnistama hakkab. Eriti ettevõtted. Häbi!!!
Just. Ise oled süüdi, kui mingil võõral tondil oma prügi lased ära vedada.