Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaalil on jäädvustatud kõigi nõukogude võimu all elu kaotanute nimed. Kuigi süda on rahul, et kedagi ega midagi pole unustatud, torgib hinges ikka üks okas.
Lugesin vapustusega 14. augusti Eesti Ekspressist Külli-Riin Tigassoni artiklit Virumaa Vaivara koonduslaagrite süsteemist, seal tapetud, orjastatud ja ebainimlike elamistingimuste tõttu hukkunutest, ka lastest.
Miks pole siiani väärikalt jäädvustatud nende ja Kalevi-Liival massihaudadesse maetud vähemalt 3000 hukatu mälestust? Fašistide toime pandud õuduste ümber valitseb vaikus, aga vaikimine ei muuda tehtut olematuks, tekitab vaid küsimusi.
Enne Lihulasse samba püstipanekut võiks EKRE, kel on juba vastavad kogemused, olla Saksa koonduslaagrite ohvritele mälestussammaste püstitamisel eestvedajaiks. Miks fašismiohvrite mälestus ei leia väärikat jäädvustamist?
Ilmgard Vagula
EKRE ja natside ideoloogia vahel väga suurt erinevust ei ole. Huvitav kaasnähtus, ka füürer ehitas suuri teid. Paraksu viis ta enda tee nii ta enda kui Saksamaa ja kogu Euroopa katastroofini. Sellest oeks aeg õppida.
Sa ise ikka käid jala mööda soid ja rabasid, sest maanteid kasutades toetad sa tahtmatult natside ideoloogiat?
kommunistid on hakanud järjest rohkem sõna võtma. Kaasajal peaks see keelatud olema.