Lihula koolijalgpall on tõusmas Eesti paremate koolide hulka

Alates aastast 2000 on kahele endisele Lõuna-Läänemaa koolile, Virtsu põhikoolile ja Lihula gümnaasiumile olnud koolijalgpallis edukas aeg.

Sellel sajandil on kahe kooli jalgpallivõistkonnad Eesti koolispordi liidu finaalturniirile jõudnud 45 korral. Kahe väikese maakooli kohta on see väga suur number. Eesti koolispordi liidu vabariiklikule finaali pääsuks on omad kriteeriumid. Et sinna mängima pääseda, peab olema enne oma kodumaakonnas väga edukas. Koolil tuleb tulla maakonna meistriks, äärmisel juhul on lubatud vahest harva vabariigi finaali ka maakonnast kaks parimat kooli. Seda juhul, kui maakonna turniiride korraldajad on seda Eesti KSL võistluste korraldajale soovitanud, kui mõlemad finalistid maakonnas on võrdsed.

Lisaks 45 korrale finaalturniiril mängimisele on meie koolid olnud ka väga edukad. Kokku on kahe kooli peale võidetud 24 korda koht esikuuikus. Medalivõiduni on Lihula kooli jalgpallurid jõudnud kaheksal ja Virtsu kooli sportlased kolmel korral. Võidetud on ka Eesti KSL meistritiitel. Seda suutsid Lihula 8-9.klassi tüdrukud 2014 aastal. Lihula gümnaasium ja Virtsu kool on olnud seega koolijalgpallis aastaid Läänemaa lipulaevad.

Nüüd esimesel Pärnumaa koolide õppeaastal, on astunud läbi tiheda uue maakonna valiksõela esimesi samme Eesti koolispordi liidu finaalturniiride suunas Lihula gümnaasium. Kui talvel said Pärnumaa koolide sisemeistiks tulekuga õiguse seal mängida 8-9.klasside poisid, siis nüüd mängisid lõppvõistlusel 1-5.klasside tütarlapsed. Mõlemad finaalturniirid peeti Viljandis. Poistele kuulus jaanuaris toimunud turniiril kümnes ja nüüd, 8.mail toimunud finaalvõistlusel sama kooli tüdrukutele viies koht.

Lihula gümnaasiumi koolijalgpalluritele ümmarguse numbri kinkisid just 1.-5. klasside tüdrukud. Nende sellel nädalal finaalis saavutatud viies koht märgib Lihula koolijalgpallurite 20 kohta EKSL finaalturniiri esikuuikus. Ajalukku tagasi vaadates on Lihula lapsed koha nii kõrgel välja mänginud igas kooliastmes. Seda on suutnud nii 1-5.klasside tüdrukud kui ka poisid. Samuti 8-9.klasside tüdrukud ja poisid ning 10-12. klasside noormehed.

Kakskümmend aastat Lihula kooli juures toimunud jalgpallitreeningud on sealse kooli ja piirkonna teiste koolide laste huvi maailma populaarsema spordiala vastu aastatega tõstnud. Võistkonnaspordiala edu on eriline veel sellepoolest, et väikestel maakoolidel on viimasel kümnendil suuri raskusi korraliku võistkonna komplekteerimisega. Laste arv on trastiliselt vähenenud. Iga treeningul osalev ja sporti harrastav laps on maakohtade spordipilti vaadates kullahinnaga. Näiteks võib tuua meie oma Lõuna-Läänemaa piirkonna viimased seitse aastat, kus 30 kilomeetri sees on suletud kolm väga eduakt Spordikooli- Kasari, Tuudi, Vatla. Laiemat pilti vaadates on need koolijalgpalliga aastaid tegelenud koolid andnud suurel hulgal poisse Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubisse, mängimaks Eesti noorte meistrivõistlustel. Nüüd on klubi nn kasvatajakoolideks järel põhiliselt Lihula ja Virtsu ning vähesel määral ka 20 õpilasega Kõmsi ja Metsküla algkoolid. Seda enam peame hindame meie spordilaste igat pingutust ja saavutust.

Koolisport on eelkõige liikumine ja emotsioon. Kuid siiski ükskõik mis spordialal toimuvad võistlused ja sellega jagatavad medalid ja karikad teevad sellest spordi ka tulemuse peale. Lõuna-Läänemaa koolide õpilased, kes tegelevad jalgpalliga on väga tublid. Need 70 tüdrukut-poissi, on võimelised oma kooliõdede ja vendade eeskujul ka vabariigis edu saavutama. Virtsu kooli poisid tegid hõbemedalivõiduga 2001 aastal tee lahti. Viimane ja kuldne medalivõit tuli Lihula Gümnaasiumi 8-9.klasside tüdrukutelt aga viis aastat tagasi.
Jääme ootama uusi võistlusi.