Debatt gümnaasiuminoorte ees: poliitbroiler vs ideeline kommunist

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Vasakult debati moderaator Kalle Lõuna, Aleksander Soome, Urmas Sukles, Merle Mäesalu, Kaido Sipelgas, Toomas Vallimäe, Peeter Vikman ja Lauri Luik. Foto Arvo Tarmula

Möödunud kolmapäeval sättisid end Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilaste ette kõigi kohalikel valimistel Haapsalu ja Ridala ühendvolikogusse kandideerivate nimekirjade esinumbrid.

Debati moderaator, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna ei jõudnud veel kõiki reegleidki tutvustada, kui Haapsalu linnapea Urmas Sukles ohjad haaras ja nõudis, et debatt peab kulgema võrdsetel tingimustel. „Kõik need, kellel ei ole vahetusjalanõusid, võtaks jalast välisjalanõud ja samuti eemaldaks laualt valimismaterjalid.”

EKRE esindaja Toomas Vallimäe pistiski paberi häbelikult rinnataskusse. Suklest see aga ei rahuldanud, vaid ta käis vahetusjalatsite jutuga seni peale, kuni sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Kaido Sipelgas võttiski kingad jalast ja istus kogu edasise debati sokkis.

Sissejuhatavat tutvustuste vooru alustas kõige vanem kandidaat, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige ja ainus kandidaat Haapsalus Aleksander Soome. Moderaatori küsimustele, miks ta otsustas üksi kandideerida, vastas Soome, et see oli partei soov. Lisaküsimusele „Kas teid võib nimetada kommunistiks?” vastas Soome: „Võib küll.” Ta lisas, et Eestimaa kommunistliku partei liikmeist oli ideelisi kommuniste umbes 6 protsenti. „Mina olin üks neist.”

End patsifistiks nimetav Soome pidas oma suurimaks saavutuseks piirivalve ja kodukaitse ülesehitamist ning seda, et tal on õnnestunud osaleda kodusõja ärahoidmises, pidades sellega silmas 1990. aastate jäägrikriisi.

Noortele aga soovitas Soome, et õpitagu malet, sest see arendab loogilist mõtlemist. „Mina panen õla alla,” lubas ta.

Kalle Lõuna küsimusele, kas ei tundu Soomele, et vasakpartei liikmeid kiputakse ühiskonnas alaväärtustama, vastas Soome, et eks pea sellega leppima. „Noored peavad peale tulema ja võimu enda kätte võtma. Minu üks jalg on hauas, teine haua äärel, aga ma olen nõus nõu ja jõuga aitama.”

Järgmisena sõna saanud valimisliidu HaRi linnapeakandidaat Sukles on pikka aega Haapsalu linna juhtinud. „Ma ei armasta pikka juttu teha, vaid kiirelt otsustada,” ütles ta. Oma juhtimisstiili iseloomustas Sukles demokraatlikuna – asjad arutatakse läbi ja tema julgeb need arutelud otsusena kokku võtta.

Kas pikk linnavalitsemine pole väsimust tekitanud? „2002 valimisi kaotades oli küll väsimus. Praegu olen aga täis entusiasmi, sest Ridala ja Haapsalu ühendamine on suur väljakutse,” kostis Sukles.

Moderaator uuris valimisliidu Meie Inimesed linnapeakandidaadilt Merle Mäesalult, kas naisena on keeruline poliitikas olla. Mäesalu kinnitas, et temal ei ole keeruline. „Sugu ei ole tähtis. Lähenen asjadele sisuliselt ja kui on probleem, püüan sellele keskenduda.”
Mäesalu ütles, et on olnud üheksa kuud ka maavanema asendaja, aga alati on ta juhtinud meeskonda. „Ma ei pea end maailmatargaks, sellepärast kuulame spetsialiste.”

Sotsiaaldemokraatide kandidaat Kaido Sipelgas meenutas kuulajatele oma muinsuskaitseametniku minevikku ning seda, kuidas ta hakkas pärast kannapöörde tegemist hoopis tulevikuga tegelema ja nüüd EASis maakondlikke arenduskeskusi koordineerib.

Kalle Lõuna, kes – nagu selgus – oli ülikoolis Sipelga toakaaslane, tuletas meelde, et Sipelga lahkumine linnavalitsusest ei toimunud just tordi ja roosidega. „See, et mind ebaseaduslikult vallandati, andis põhjuse teha uus samm ja tänu sellele olen täna siin laua taga, mitte kühvliga kaevandis,” kostis Sipelgas.

Viimane väljaütlemine tõi saalist küsimuse: „Kas see tähendab, et te peate lihttööd alaväärtuslikuks?” Sipelgas vastas, et ei pea lihttöölisi sugugi halvemaks. Kühvliga kaevandis olemine on viide arheoloogiale.

Ridala kooli käsitööõpetajana töötav EKRE linnapeakandidaat Toomas Vallimäe ütles oma juhtimiskogemust iseloomustades, et on volikogu kaudu olnud 21 aastat tegev omavalitsuses, juhtinud Samaaria misjoni tööd ja tal on ka väike eraettevõte. Millega ta noortele eeskujuks võiks olla? „Ellusuhtumisega.”

Kalle Lõuna tegi statistilise põike. Keskmine Haapsalu linnapeakandidaat on 51aastane mees, väikese naiseliku komponendiga, kes on omavalitsusliku kogemusega. Neile parameetritele vastab kõige täpsemini Keskerakonna linnapeakandidaat, praegune Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.

Vikman ütles, et enne linnavalitsusse minekut oli tal väike ehitusfirma, mistõttu jäi ta kõigepealt vaesemaks. „Minu sissetulek vähenes 2,5 korda. Aga sellega võib harjuda,” lisas Vikman. Ettevõtjana avalikku sektorisse ametisse minnes ärritas teda, kui aeglaselt asjad liiguvad. „Muidu otsustasid ja kui raha oli, sai kohe ka teha,” kirjeldas ta. Vikman ütkes, et aselinnapea amet on õpetanud talle kannatlikkust.

Kõige noorem, Reformierakonna linnapeakandidaat Lauri Luik ütles, et alustas poliitiku ja avaliku elu tegelase karjääri 19 aastat tagasi, mil ta Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi monarhiks valiti.

Lõuna päris, kuidas suhtub Luik väljendisse „poliitbroiler”, mida just tema puhul aastate eest esimest korda kasutati. Luik kostis, et sildistamine ei ole eluterve tegevus. „Ma pole kunagi solvanguid isiklikult võtnud, poliitikul peab olema paks nahk. Ise olen püüdnud elada nii, et teistele silte ei pane ega halvusta neid,” ütles Luik.

Lõppsõnas panid kandideerijad noortele südamele, et tuleb valima minna. Soovitati eelistada muudatusi ning valida neid, kes peavad sõna ja teevad, mis lubatud.

„Siin oli debatt, kus oli ka publikut, muidu räägime üksteisele,” kiitis mitut järjestikust debatti võrrelnud Vikman saalitäit kuulajaid.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments