Tänasest kuni 22. aprillini kontrollivad politseinikud teravdatud tähelepanuga sõidukite kiirust.
Liiklusõnnetuste analüüsid näitavad, et kiiruseületamine on üks sagedaseim liiklusõnnetust soodustav asjaolu või põhjus. Politsei sõnul väheneks hukkunute arv 30%, kui iga autojuht vähendaks oma keskmist sõidukiirust 5 km/h.
Vaatamata käesoleva aasta murettekitavale liiklusstatistikale – 296-le vigastatule ja 33-le hukkunule – ei pea sõidukijuhid kiiruseületamist tõsiseks rikkumiseks ega näe seost kiiruseületamise ja õnnetuse põhjuse vahel. Eesti autojuhtide seas läbi viidud uuringus (Valikor Konsult OÜ, 2011) väitsid 89% mees- ja 83% naisjuhtidest, et nad ületavad linnadevahelistel põhiteedel tihti kiirust. Olenevalt ilmastikuoludest sagenevad kiiruseületamised aprilli alguses.
„Kiiruseületamine on just üks neid riskikäitumisi, mille tagajärjeks võib olla inimohvritega liiklusõnnetus. Statistika näitab, et 36% inimkannatanutega liiklusõnnetustest juhtub ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu,“ ütles PPA korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo komissar Riho Tänak. „On üsna tavaline, et lisaks valele sõidukiirusele hoitakse ka väikest pikivahe, ei näidata suunatuld ja ületatakse ristmik keelava fooritulega,“ toob Tänak näite sageli toimuvate õnnetuste põhjuste kogumist. „Rahvusvahelistele liiklusuuringutele tuginedes julgeme väita, et keskmise sõidukiiruse alandamine 5 km/h tooks kaasa liiklusturvalisuse kasvu ja hukkunute arvu vähenemise ca 30%,“ lisas Tänak.
Üle poole liiklusõnnetustes hukkunutest ei olnud õnnetuse põhjustamises ise süüdi. „Eeskujulike liiklejate huvides sunnib see teadmine meid olema karmid suuremat liiklusohtu kujutavate rikkumiste osas nagu kiiruseületamine, joobes sõiduki juhtimine, turvavarustuseta või tehniliselt mittekorras sõidukiga liiklemine. Juhid peavad mõistma, et riski kujutava käitumisega ei ohusta nad mitte ainult ennast, vaid seavad ohtu täiesti süütud inimesed,“ lisas Tänak.
Politsei suhtub kiiruseületajatesse seaduses lubatud rangusega. Aasta esimese kolme kuu jooksul on politsei registreerinud 11 000 kiiruseületamise fakti, mille eest on 9001 inimesele määratud trahv. Kõige sagedamini ületatakse kiirust kuni 40 km/h, mille eest on võimalik määrata kuni 400 euro suurune trahv. Suurima kiiruseületamise ehk üle 60 km/h lubatust kiiremini sõitmise eest võib määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks aastaks.
16.–22. aprillini on kiiruseületamine politseinike TISPOLi teemanädala raames tähelepanu all kogu Euroopas. Eestis pööravad kiiruseületamisele tähelepanu kõikide prefektuuride ja korrakaitsepolitseiosakonna politseinikud. TISPOL on Euroopa liikluspolitseinike koostööorganisatsioon, mille liikmed viivad teemanädalate raames läbi sarnase sisuga politseilisi tegevusi kõigis Euroopa riikides samaaegselt.
