Läänemaa muuseumijuht Anton Pärn. Arvo Tarmula
Haapsalu muuseum on hädas raudteeveeremi lõhkujate ja piiskopilinnuse müüridel ronijatega. Kui lahenduseks on kavas veeremile ümber ehitada aed, siis linnusemüüridel ronimist ei saa takistada muu kui selgitustööga.
„Mida rohkem üritusi ja külastajaid, seda rohkem on muresid. Suur tähelepanu toob mured välja,” ütles Läänemaa muuseumijuht Anton Pärn.
Raudteemuuseumile kuuluva veeremi lõhkumine on sihtasutusele juba ammu peavalu valmistanud. Enamasti pole tegemist mitte suure rüüstamise, vaid pigem väiksemate pahategude ja klaaside puruksviskamisega. „Aga ühekordsed 90eurosed remondiarved kasvatavad lõpuks mitu nulli taha,” ütles Pärn.
Lõhkujate takistamiseks ehitatakse raudteejaama ees olevale veeremipargile aed ümber. Anton Pärna sõnul on aia projekt valmis ja selle püstitamise aeg oleneb sellest, millal kultuuriministeeriumilt raha saadakse.
Pärn kinnitas, et rahvale omaseks saanud liikumisteed üle raudtee Kiltsi tee poole ja piki terviseteed jäävad inimestele avatuks. „Ära jääb romantiline jalutamine veeremi vahel, sest romantilise käitumismustri juurde on tulnud ka lõhkuv käitumismuster ja seda tuleb meil keelata,” ütles ta.
Püstitatav aed on moodulvõrkaed. Pärna sõnul poleks kunstipärasemat aega ehitada õige, sest kaitsealuste objektide puhul eeldatakse, et uus ja vana selgelt eristuksid. Samuti on aeda vaja aeg-ajalt muuseumieksponaatide lisandumisel avada ning ka teisaldada, kui näiteks raudteejaamas on taas filmivõtted.
„Aed ei tähenda mitte seda, et me piiraks inimeste pääsu veeremipargi juurde, vaid tahame teha alasse kaldteega eraldi sissepääsu ning siduda veeremiekspositsioon tugevamini keisripaviljonis oleva ekspositsiooniga,” selgitas ta. Edaspidi pääseb vedurite-vagunite juurde vaid muuseumipiletiga.
Muuseum tahab parandada ka valgustust nii veeremi ümber kui ka raudteejaamas.
Varasemale kavale muuseumi välieksponaadid aiaga kaitsta on raudteeplaneeringule viidates vastu olnud Lääne maavalitsus. Lääne maavanema Neeme Suure sõnul on praegu kõige tõenäolisem, et raudteeliikluse taastamisel ehitatakse uus raudteejaam praegusest Tallinna poole ning rajatav aed raudteeliiklust ei segaks. „Selge on see, et ronge tuleb kaitsta, aga lõhkujad on pigem üksikud kadjakad ja võib-olla oleks aiast õigem paigaldada paremad kaamerad,” ütles Suur.
Kui raudteemuuseumis on võimalik välieksponaate aiaga piirata, siis piiskopilinnuse müüridele, kus ronima kiputakse, pole võimalik aeda ümber ehitada. „Tahaks, et linnuseõu oleks rahvale avatud. Praegu polegi muud varianti, kui paluda möödakäijaid, et nad ronijaid manitseks ja korrale kutsuks,” ütles Anton Pärn. Ta lisas, et linnuses on küll kaamerad, kuid kaamerasilm igale poole ei ulatu.
„Pärast seda, kui linnus ööseks lukku pannakse, on lõhkumist seal vähemaks jäänud, kuid ega öösiti pimedas müüridel ronitagi. Seda tehakse peamiselt õhtutundidel,” rääkis Pärn.
Pärna sõnul on müüridel ronimine ohtlik kahel põhjusel: ühelt poolt lõhub see müüri, sest kividel kõndimisega tulevad kivid lahti ja võivad alla kukkuda, teisalt võib ronija ise sealt samamoodi alla kukkuda ja viga saada.
Pärna sõnul on müüride korrastamine – vuukimine, plommimine, varingute kõrvaldamine – sihtasutuse iga-aastane töö. Aga et ringmüür on 800 meetrit pikk, ei jõuta vanu enne kordagi teha, kui juba uus murekoht tuleb. Iga-aastased konserveerimiseks mõeldud summad on aga väikesed. Ringmüüri täielik renoveerimine nõuaks eraldi projekti.
Kahju küll kui mingi jube aed sinna pannakse. Niigi nende rontide tagant pole ilusat jaama Rohuküla poole sõites enam õieti nähagi.
Mind valvavad küll viigi veerel 2 kaamerat. Ja niisuurt kogust vedureid eikeegi. Ai-ai-ai.
kas see Mari see aasta liikuma ka hakkab? seisab kenasti
Kui nad on hädas.. miks siis ei panda postide otsa kaameraid ? kaamerad nii kallid et ei raatsi sellele kulutada raha aga samas hoiaks raha kokku selles osas et ei peaks vanatrauda remontima peale igat puruks tegemist ? niimodi püüüab samuti ka kuritegelasi ja jamh! peab ju kuskil ka korda pidama!