Läänemaa riigimaja võiks koondada üle saja ametniku

Läänemaa maavalitsuse majas jääb peale haldusreformi vabu kabinette, kuid kõik riigiasutused sinna ära ei mahu. Foto arhiiv

Rahandusministeerium on otsustanud, et ka Läänemaale tuleb ametnikke koondav riigimaja. Pole veel selge, kas selleks ehitatakse uus hoone, ehitatakse mõni praegune maja suuremaks või jagatakse rahvas mitme maja peale.

„Oleme teinud ligikaudse nimekirja ja leidnud, et riigimajja võiks kolida 113 inimest. Kui tuleb ka politsei, on kohti vaja ligikaudu 150,” ütles Lääne maavanem Neeme Suur.

„Rahandusministeeriumil on kindel plaan luua igasse maakonnakeskusse riigimaja. Milline täpselt, oleneb maakonnast,” ütles ta. Mõnes maakonnakeskuses on suur riigile kuuluv hoone ja vaja on vaid kolida. Haapsalus säärast maja ei ole.

113 töökohta rohkem kui 20 asutusest võib jagada kolme plokki. „Üks on sise- ja rahandusministeerium 31 töökohaga pluss veel 43 kohta, kui peaks liituma politsei. Siis on keskkonna- ja põllumajandusplokk – 51 töökohta. Sotsiaalvaldkond on 31 töökohta,” loetles Suur.

Võib-olla ei ole mõistlik kõiki asutusi kokku kolida, aga valdkond võiks küll enam-vähem koos asuda, leidis maavanem. „Ehk jätta sotsiaalplokk Jaama tänavale, kuhu on need asutused end juba suuresti sisse seadnud. Aga keskkonna- ja põllumajandusplokk vajab kindlasti muudatust, sest keskkonnaametil on praegustes ruumides Kiltsi teel kitsas, ja inimesed, kes käivad ühe juures, käivad tavaliselt ka teise juures,” ütles Suur.

Sise- ja rahandusministeeriumi plokk vajab uut lahendust juba kas või seepärast, et rahandusministeeriumile tulevad juurde mõned praeguse maavalitsuse töötajad, kes jäävad tööle Läänemaale.

Praegused ametite ruumid Haapsalus kipuvad olema seal tegutsevaile ametnikele veidi liiga suured, ometi liiga väikesed, et sinna teisi asutusi juurde kolida.

Kõrvale on riigimajast jäänud päästeamet, keskkonnainspektsioon ja autoregistrikeskus. „Need on valdkonnaspetsiifilised. Kuhu me näiteks keskkonnainspektsiooni võrgukuurid, paadid ja ATVd paneme? Seepärast ei räägi me enam ka päästest,” ütles Suur.

Riigimajja kolimise vastu on huvi üles näidanud Läänemaa metsaühistu ja notarid.

Kuigi kõiki asutusi ühendava riigimaja kontseptsiooni töötas välja 7–8 aastat tagasi Neeme Suur ise, ei pea ta seda Läänemaal kõige mõistlikumaks lahenduseks. „Teoreetiliselt võidakse ka meile ehitada uus ühishoone. Aga kuhu? Uuemõisa Haudejaama põllu peale?” küsis ta. „See on juba linnaruumi kujundamise küsimus. Kui viime oma asutused ja kauplused linna keskelt minema ja siia jääb igav liiv ja tühi väli.”

Suure sõnul oleks Haapsalu seisukohast mõistlikum riigimaja või majad Haapsalu vanalinnas. See tähendab aga tõenäoliselt juurdeehitust mõnele praegusele majale. Lahendada tuleb ka ligipääsu ja parkimiskohtade küsimus.

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani sõnul oli linnal riigimajaks sobiv hoone, vana teenindusmaja, aga kui valitsus vahepeal riigimajade plaani maha mattis, müüs linn selle maha.

„Nüüd on variant piki Lossiplatsi politseimajast edasi. Seal on praegu haljasala,” ütles Vikman.

Uuemõisa riigimaja rajamist ei pidanud Vikman heaks mõtteks, sest see jääks inimestest kaugele.

„Linnal puudub selge seisukoht. Ega linnal häid kohti väga olegi,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

21. juunil tuleb Läänemaale rahandusministeeriumi haldusosakonna projektijuht Dmitri Moskovtsev, kes käib koos siinsete ametnikega võimalikud riigimaja asukohad läbi.

Riigimaja võimalikud asukad

Maksu- ja tolliamet – 12 inimest

Metsaühistu – 5

Notarid – 2

Jõudluskontroll – 1

Keskkonnaamet – 12

KIK – 1

Kodukant Läänemaa – 2

LAK – 4

Omavalitsusliit – 5

Maa-amet – 3

Muinsuskaitse – 1

Rannakalanduse selts – 1

Metsanõustajad – 2

PRIA – 10

Põllumajandusamet – 4

Rajaleidja – 8

Sotsiaalkindlustusamet – 4

Terviseamet – 3

Töötukassa – 16

Veterinaar- ja toiduamet – 7

Rahvakultuurispetsialist – 1

Riigi palgale minevad ja maakonda jäävad maavalitsuse ametnikud – 5

Politsei – 43 inimest

Kokku 113 inimest, koos politseiga 156 inimest

Vaja u 200 parkimiskohta