Ivo Sarapuu. Foto Arvo Tarmula
Vormsi volikogu taotleb riigikohtult, et see ei lubaks jõustuda riigikogu liikmeid samaaegselt omavalitsuse volikogudesse kuuluda lubavatel seaduseparandustel ehk nn kahe tooli seadusel.
Riigikogu liikme ja omavalitsuse volikogu liikme mandaatide ühitamine on olnud keelatud alates aastast 2002. Toona põhjendati keeldu vajadusega kasvatada poliitilist järelkasvu ning tagada demokraatia areng.
Vaidlustatud seadusemuudatustega tunnistatakse riigikogu liikme linna- ja vallavolikogu liikmeks olemise keeld kehtetuks ning täiendatakse seadust järgmises sõnastuses: „Riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast.” Muudatuste tulemusena muutub volikogu liikmeks olemine riigikogu liikmele alates 16. oktoobrist 2017 lubatavaks.
Vormsi volikogule tegi ettepaneku riigikohtusse minna MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esindaja Toomas Kalmus. 19. detsembri istungil otsustas Vormsi volikogu, et pöördubki riigikohtusse. Otsuse poolt oli seitse volikogu liiget. „See seadusemuudatus ei puuduta otseselt Vormsit, sest vaevalt kunagi mõni meie volikogu saadik riigikokku kuuluma hakkab. Vaatame asja laiemalt,” ütles Vormsi vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu.
„Tahame, et omavalitsused ei muutuks parteide mängukannideks. Kardame, et parteidelt tulevad suunised ja käsud ei pruugi kohalikku ellu sobida,” selgitas ta.
Väga õige lähenemine Vormsi poolt. Sisuliselt tahavad võimuparteid igasugu vahendeid kasutades olla võimul kindlasti ka kohalikul tasandil. Sest riigihangetes liiguvad suured rahad. Pole reaalne,et maapealne olend suudab end kurssi viia kohalike ja riigitasandil tehtavate otsuste ja eelnõudega ning adekvaatselt hääletada.