Eile kell 11 oli Oru koolimaja esine tühi ja vaikne. Kooliuksele oli kinnitatud paberileht stseeniga Kevadest õpetaja Laur klassis ja tekst: Kui riik palgarahaga koolimajja jõudis, olid õpetajad juba töölt lahkunud.
Oru kool on üks Läänemaa üheksast haridusasutusest, kus kestab streik maksimumaja: kolm päeva.
Nii me otsustasime, ütles streigijuht Margit Kiivit.
Kolm streigipäeva on nagu kolm valitsusaega, mil on jagatud õpetajatele vaid tühje lubadusi, ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann.
Kuigi kooliuksed Orul olid lahti ja lapsevanematele öeldud, et hädavajadusel võib lapse saata kooli, küll neile tegevust leitakse, ei tulnud eile Orul kooli mitte ühtegi kokku 83 õpilasest.
Ka see näitab toetust, et lapsi kooli ei saadetud, ütles Kampmann.
Kampmann lisas, et päris mitu lapsevanemat vastas streigiteatele sõnumiga, et toetab õpetajaid.
Haridusministri teisipäeval edastatud sõnumi kohta, et õpetaja alampalk tõuseb tuleva aasta algusest 700 euroni, ütles Andres Kampmann, et see 01.03-14.03.2012 on nõrk, umbmäärane ja arusaamatu ega rahulda õpetajaid. Lubadusi on jagatud aastaid, aga ei ole täidetud. Palk on endiselt 2008. aasta tasemel. See on solvav, et kogu aeg räägitakse õpetajate palgast, aga sellega ei juhtu nagunii midagi, ütles ta.
Kampmanni sõnul ei streigi õpetajad mitte ainult palga, vaid ka täitmata lubaduste pärast. Kui ei ole võimalik, siis ei ole vaja ka lubada. Kui on lubatud, tuleb täita. Meest sõnast, härga sarvest, ütles Kampmann.
Küsimusele, kas ta loodab, et streik muudab midagi, vastas Kampmann, et see on valitsuse tahte küsimus.
Ka juhtis Kampmann tähelepanu tõigale, et õpetaja keskmine sissetulek, millest palju räägitakse, ja riigi kehtestatud palga alammäär ei ole üks ja seesama. See, et keskmine sissetulek on üsna korralik, tuleb selle arvel, et õpetajad töötavad suure koormusega, mis ei ole normaalne, ütles Kampmann.
Kampmanni sõnul on õpetaja reaalne töökoormus praegu peaaegu poole suurem, kui on riigi poolt seadusega normkoormusena ette nähtud.
Enim, 49 õpetajat, streigib kolm päeva maakonna kahes koolis: Haapsalu gümnaasiumis ja toetusstreiki pidavas Haapsalu kutsehariduskeskuses. Kutsehariduskeskuses jäi kooli tulemata ka väga suur hulk lapsi: 350 ringis.
Meil on täitsa tühjus siin, ütles eile hommikul streigijuht Meelika Mihkelsaar.
Et kutsekooliõpetajad ei saa palka riigi kehtestatud määrade järgi, siis põhistreiki kutsekoolid pidada ei saa, selgitasid Mihkelsaar ja kutsehariduskeskuse direktor Ingrid Danilov.
Eesti 30 kutsekoolist on toetusstreigiga ühinenud 15, kolm päeva streigib õpetajate toetuseks kaks kutsekooli, neist üks ongi Haapsalu, rääkis Danilov.
See on hea, et õpetajad on võtnud julguse kokku. Koolijuhina tunnustan seda, ütles Danilov.
Danilov lisas, et kindlasti ei streigi õpetajad kerge südamega, aga streik on demokraatiaga kaasnev nähtus.
Meelika Mihkelsaar rääkis, et Haapsalu kutsehariduskeskus liitub ka kutsekoolide petitsiooniga, mis edastatakse lähiajal haridusministrile.
Kutsekoolid toetavad õpetajate palganõudmisi, aga ka näiteks seda, et kutsekooliõpetaja nädalakoormus võrdsustataks gümnaasiumiõpetaja nädala tunnikoormusega.
Eile alanud õpetajate üleriigiline streik jättis Läänemaal tühjaks ligi 30 üldharidus, kutse ja huvikooli ning lasteaeda, streigiga on ühinenud üle 500 õpetaja.
Eks eestlane ole ikka orjarahvas olnud ja lasknud end vaikides pügada.Ning enne valimisi nagu pärismaalane ikka,end ilusa jutu ja paari pastakaga ära osta. Õpetaja töö pole ainult 5-6 tundi klassi ees tarka juttu ajada ja kasvatamatute nolkidega närve rikkuda. Vähemalt sama palju kulub aega kodus tööde parandamisele ja tundide ettevalmistamisele.Miks siis inimene peab 4-5 aastat veel ülikoolis vaeva nägema ja saama palka vähem,kui Kreeka või Soome töötu ??See streik oli veidi lahja,aga kindlasti põhjendatud.Kreekast oleks võinud paarsada streigijuhti siia tuua.