Jaanus Karlaid. Foto arhiiv
Postimehes majandusministri kandidaadina välja hõigatud Jaanus Karilaid rääkis täna hommikul raadios Vikerhommikus Haapsalu raudteest ja valitsusläbirääkimistest.
Saatejuht Mart Treier sõnas intervjuu alguses, et kui eilse uudise põhjal tundus, et kohe-kohe läheb Haapsalu raudtee ehituseks, siis täna tundub, et raudteest rääkinud Karilaid enam nii kindel ei ole. Sellele vastas Karilaid, et Postimehe ajakirjanik küsis temalt, mida ta teeks kui oleks majandusminister, siis nimetas ta mitut punkti. Haapsalu raudtee oli neist vaid üks.
Karilaiu sõnul on Haapsalu raudteega üle 10 aasta tegeldud ja Läänemaal on selleks valmisolek olemas. Samas lisas ta, et loodava koalitsioon eesmärk pole keskenduda Haapsalu raudteele, vaid vaadata kogu Eesti raudteevõrku tervikuna.
Treieri küsimusele: „Kas te seisate Haapsalu raudtee eest?” vastas Karilaid: „Jah loomulikult”. Ta avaldas lootust, et kui on olemas poliitiline tahe ja võimalus laenu võtta, võiks Haapsalu raudtee valmida vabariigi 100. sünnipäevaks.
Karilaid rääkis ka käimasolevatest valitsusläbirääkimistest. Senise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevust nimetas ta hüplikuks, tuues näiteks maanteeameti reformi ja parvlaeva hanke.
Karilaiu intervjuud Vikerhommikus saab kuulata siit.
.
Sa kuulusid Haapsalus mitme äriettevõtte nõukogusse, oli ka sinust nendes nõukogudes mingit tolku? Ega vist, kui sul oli sageli ettevõtete bilansist arusaamisega raskusi.
no mida 2Neemet-Urmast-Merlet-Jaanust, tere hommikust raudtee
Ongi ju probleem – sõitma saaks panna ju vaid ühe koosseisu ( rohkemaks raha vaevalt et saaks ) – esimene peaks väljuma nii et ta vähemalt 7.30 oleks tallinnas – ehk oletades et tunniga saab hakkama , siis 6.30 hommikul – kuna peale ja mahalaadimine võtab aega , siis alles 7.40 saaks hakata tagasi sõitma ( kui on auke liikluses sel suunal ) – jälle mahalaadimised – nii et teine reis alles 8.50 – kahtlen kas sinna palju reisijaid oleks , kes see ikka tahab kümneks alles tallinna jõuda . Tagasiteel oleks ju sama probleem – osad tahaks kusagil no ütleme max kell 18.00 hakata tagasi tulema , järgmine saaks siis ju alles kusagil 21.00 liikuma – nii te ei näe seda suurt kasutajategruppi ( no tõesti tudengid ja pensionärid – aga nendega ei saa täita kuludeauku )
Paraku on ii, et rong pole nii mobiilne kui oma sõiduk ja kõik töökohad pole raudteetrassi läheduses ja pealegi pole vaja ju igapäev sõita. Töötan samuti Tallinna ümbruskonnas, osakonnad Harkus, Tabasalus ja Peetris. Esmapäeval tööle ja reedel koju ning vajadusel ka nädala sees. Saab muudki toimetused autoga tehtud, trennis käidud. Ei tule pähegi rongi või bussiga toimetada. Saan aru vähese sissetulekuga inimesed võivad kasutada, nt õpilased, üliõpilased või pensionärid vajavad bussi-rongi, aga mitte norm palka teenivad inimesed. Hr Karilaid püüab rongiprojekti elluviimisega väikese sissetulekuga Läänemaa elanike hääli ja proovib ikka pildil olla, et nimi meelest ei läheks.
Rail -baltik jäägu euroliidu otsustada ja Haapsalu raudtee Hiiumaa-omadele.Ning läänemaa jätkaku vanaviisi,kui vingub, ning ärgu segagu vahele—-kas meie tahame või ei taha..
..on palju neid, sh ma ise sõidaks auto asemel rongiga. Mille kuramuse pärast pean kettas aega kulutama, kui saan rongis rahulikult raamatut lugeda, netis uudiseid sirvida. Olen peale uute rongide tulekut ja Riisipere keila lõigu remonti kasutanud palju pargi+reisi rongisõitu. On lihtsalt odavam. Autode hulga järgi Riisipere arvestades ma ei ole ainus.
No kui selline kokku hoidja oled , siis busse käib ju küllaga . Ja Riisipere kinni parkimisest pole küll kusagilt kuulda olnud
Ära meie meestele Tallinnas häbi tee. Eesti kirjakeelega on sul suuri raskusi. Ühte ütlen küll, et ega rongiliiklus Tallinn Haapsalu liinil ära ei jäänud mitte Vene ajal. Liiklus lõppes taasiseseisvunud Eesti ajal ja lõppes see reisijate puudusest. Nüüd räägite, et vaja uuesti taastada. Absurd, ju? Palju neid sõitjaid ikka olema saab. Tol ajal kui suleti oli vähe sõiduvahendeid , aga rong oli ikkagi busssi järel järgmine sõiduvahend. Tänagi, kus autobussidega on palju operatiivsemalt võimalik sõiduvajadusi reguleerida jäävad ikkagi bussid domineerima. Vaadake ka Tartu Tallinna liini ja tehke oma järeldused. Tänapäeva bussid on juba nii mugavad, et suurem tung Tartu Tallinn liinil on nende peale, aga kuna seal sõitjaid palju, siis rongiliiklus peab sõiduvajadusi kompenseerima.
Vaadates Haapsalust Tallinna poole väljuvate busside plaani, siis mind paneb imestama hoopis see, et kes on need reisijad, kes pea iga tööpäeva jooksul 30-60 min. järel Tallinnasse liiguvad (ja mis põhjusel)? Päevas on Haapsalust Tallinna kuni 24! väljumist. Arvamuste järgi käib Haapsalust Tallinnasse tööle üle 1000 inimese (~10% linna elanikest, ehk tunduvalt suurem % tööealistest elanikest), kelle tööaeg on enamusel eeldatavalt hommikust õhtuni. Pigem on vast probleem selles, et bussid ei suuda tipptundidel rohkem kui 50 inimest ära mahutada ning ma ei imesta kui osades keskpäevastes bussides on vähe reisijaid. Seetõttu osad valivad olude sunnil auto, kuigi võimalusel eelisaks rongi (kus ei pea ise autot juhtima või koopereerumiseks teiste järele ootama). Teisalt Haapsalusse rohkem välisturistide saamiseks neid bussidesse küll rohkem ei saa. Pigem tullakse autoga või jäetakse tulemata. Samas mugav rongiühendus aitaks kindlasti kaasa ka nt. (nädalavahetuse) siseturismile.
Eesti riigil ei olnud tol ajal finantsvõimekust selle rdt. lõigu remontimiseks ja teisalt usuti sinisilmselt vaba konkurentsi (arvestamata riigi / kohaliku turu väiksust ning regionaalseid arenguaspekte). Teiseks, kui ikka sõit amortiseerunud infral. Tallinna ja Haapsalu vahel võttis kuni 3h aega, siis oli loomulik, et rdt. kaotas aegruumilises konkurentsis bussile/autole ning suri lõpuks välja. Samas tänane olukord on selline, et tuleb proovida peatada inimeste maaregioonidest püsivalt Tallinnasse (või välismaale) liikumist ning inimeste igatööpäevase rände soodustamises tuleb aegruumilises mõttes konkureerida auto/bussiga. Rongiliiklus tehniliselt seda suudab (Haapsalu puhul kuni 160km/h). Võimekamad bussifirmad üritavad täna ju ise rohkem ekspressliine sõita, mittedoteeritavatest maaliinidest loobuda ning sõdivad tänapäevase rongiliikluse vastu, kuigi suuremate linnade vahelisi ekspressliine saaks tehn. mõttes tunduvalt paremini teenindada tänapäevase rongiliiklusega. Seega tänane bussiliiklus –ja selle tururegulatsioon seab piirid regionaalarengule, mistõttu peab riik lähenema veidi teisiti. Enamus Haapsalu rdt. trassi äärseid asulaid tekkisid ju rdt. mitte bussiliikluse tõttu.
mõni express tallinn-haapsalu ja vastupidi võiks olla
Vaata ikka korralikult -need24väljumist ei ole igapäevased,4 bussi seotud Hiiumaaga,osa liine on sisuliselt mitme mk siseliinid . Rong saaks sõita ju vaid 4korda päevad (üks rongikoosseis)ja tekid probleem -kas esimene peaks väljuma enne kuut , või järgmine saaks väljuda peale 8 t , jama , sest inimest sõiduvajadused on erinevad ,rongikoosseis maksab aga miljoneid , nii et vaevalt kahte koosseisu hangitakse . Näited selle mitte toimimisest on ju olemas -jõgeva Tartu,võru Tartu, Valga Tartu ,Pärnu Tallinn,rakvere Tallinn. Raudtee maksumuse eest võiks 6000 odavat sõiduautot laiali jagada -võttes see oleks mobiilsus
sa saad juba täna bussides “rahulikult raamatut lugeda ja netis uudiseid sirvida” selleks ei ole rongi vaja.
usun, et lihtsam oleks raudteejaam panna tallinabanana vahet käima, näiteks bussina
Raudtee taastatakse Riisiperest Rohukülani?
vägev-mõne kuu pärast siis kõik JAAMA ja sõit läheb lahti. No tule taevas appi, küll ikka mõnel lööb võimuiha mõtlemisvõime paigast ära. Liiklus toimib bussidega hästi ja iialgi ei usu, et need, kes praegu autodega igapäevasõitjad Tall. poole on hakkavad rongiga käima. Ainult mingi osa neist. Ainus lõbu on ehk see, et esimestel suvedel kui rongiga siia saab ,on ehk puhkajaid ja päevitajaid nostalgiat otsima saabumas.
Kas keegi täpsustaks mulle, et kui Karilaid hakkab Eesti riiki ja Haapsalu raudteed ehitama, mis Läänemaa keskerakonnast saab? Kes selle ehitamist jätkab?
jumal tänatud, et ta Läänemaalt ära viidud on..
üsna tõenäoliselt vajub sohu nii nagu enne Karilaidu.
Nagu mina aru saanud olen siis otse Tallinna see tee ei viikski või mis?
Kas keegi on ûldse öelnud, et mis see raudtee maksab, kui kiiresti saab Tallinna, mis pilet eeldtavakt maksna hakkab?
Raudtee maksaks haapsaluni 50 miljonit , rohukülani 60 miljonit . Siis tuleks taristui hoolduseks kulutada aastas miljon ( palju auke saaks maanteedel remontida selle raha eest ) Pileti hind sõltuks dotatsiooni suurusest ( bussidele dotsi aga ei maksta ) – ilma dotsita oleks piletihind 50 -100 euri sõltuvalt reisijate arvust ( kui muidugi leidub selliseid l.lle kes oleks valmis maksma ) – selgelt oleks see raudtee üks dotatsiooni pump
Kui üldse mingit ambitsiooni raudteega oleks , siis tee tallinn – kuressaare oleks ambitsioonikas ( haruteega süvasadamani ) – seal oleks nii reisijaid kui sadama puhul ka kaubavedu
mille kaudu siis tiblad jälle saartele pääsevad baase looma
milleks seda raudteed üldse vaja on, aru ei saa? Muudkui jahuvad sellest, loodab nostalgiameelseid valijaid lisaks saada vist
Eks see ole sama karjumine nagu saartele lendamisega – algul karjuti kuidas seda on hirmsasti vaja , praegu lendavad pooltühjad lennukid .Mitte üks argument ei toeta praegu seda raudteed – rahvast vähe , kaubavedu marginaalne – ainult kulu
Ilmselt mõeldi Vabariigi 100. aastapäeva.
Kolme kuuga?