Tabel 1. Inimkannatanuga liiklusõnnetused Eestis kokku ja Lääne prefektuuri tööpiirkonnas 2015-2016. aastal ajavahemikul 1.jaanuarist kuni 19. septembrini
Erinevalt Eesti üldisest trendist on inimkannatanuga liiklusõnnetuste, neis vigastatute ja hukkunute arv Lääne prefektuuri tööpiirkonnas langenud.
Kui Eestis tervikuna moodustustavad suurima osa inimkannatanuga liiklusõnnetustest kokkupõrked jalakäijaga, siis Lääne prefektuuri tööpiirkonnas on enamike liiklusõnnetuste puhul tegemist sõiduki teelt väljasõiduga. Õnnetusjuhtumite peamisteks põhjusteks on sõiduoskuste ülehindamine ja piirkiiruse ületamine. Lääne prefektuuris on jalakäijatega kokkupõrked harvemad, moodustades inimkannatanutega liiklusõnnetustest seitsmendiku.
Pärnu politseijaoskonna vanemliiklusametnik Ivo Haava sõnul peab iga sõidukijuht teadma, et piirkiirus on kehtestatud põhjusega. „Sõidukiiruse piiramisel arvestatakse kõigi liiklejate ohutusega,“ ütles ta. „Lisaks sellele peab autojuht arvestama oma sõiduoskuse, tee- ja ilmaoludega. Mida suurem on sõidukiirus, seda pikemaks muutub pidurdusteekond ja seda vähem jääb aega ohuolukorras reageerimiseks,“ selgitas ta piirkiirusest kinnipidamise olulisust.
Sageli juhtub ka (see on tarbetu „ka“) liiklusõnnetusi, kus kõrvalteel sõitev juht ei ole andnud teed peateel liikujale. Enamasti on nende õnnetuste põhjuseks tähelepanematus või liiklusreeglite eiramine. „Sõidukijuhid ei tohi auto juhtimisse suhtuda kergekäeliselt. Oleme kokku puutunud õnnetustega, milles osalenud juht on roolis tegelenud kõrvaliste asjadega. Kui juht kaotab valvsuse ja ei pööra pidevalt tähelepanu teel toimuvale, on õnnetusse sattumise oht oluliselt suurem,“ lisas Haav.
Nii Eestis tervikuna kui ka Lääne prefektuuri tööpiirkonnas juhtusid inimkannatanuga liiklusõnnetused peamiselt selge ilmaga, valgel ajal, sirgel ja tasasel teelõigul ehk nii-öelda ideaaltingimustes. Politsei hinnangul põhjustab selliseid liiklusõnnetusi juhtide liigne enesekindlus. Oma võimeid ja oskusi hinnatakse üle heades sõidutingimustes. Õnnetustes osalenud juhtidest ligi pooltel oli juhistaaži alla viie aasta. Neist pooled olid aastase sõidukogemusega juhid. „Juhiloa omamine ja mõningane sõidukogemus ei garanteeri veel kõiki hädavajalikke oskusi ohuolukorras toimetulekuks,“ lisas Haav.
„Iga liikluses osalev juht peab pidevalt tegema kõik endast oleneva, et ta ei ohustaks ennast või teisi,“ ütles Haav.