Tallinna sadam. Foto: Andres Tarto / Tallinna Sadam
Riigikogu uurimiskomisjon leidis oma lõpparuandes, et riigi järelevalve AS Tallinna Sadama üle oli nõrk ning tegi valitsusele ja Riigikogule oma ettepanekud riigiettevõtete paremaks järelevalveks.
Riigi kui ainuaktsionäri järelevalve AS Tallinna Sadama üle oli nõrk, selle tulemusena tekkis äriühingus korruptsioonile soodne pinnas, märkis uurimiskomisjon oma lõpparuandes. Komisjoni hinnangul tuleks korruptsiooni vältimiseks riigi äriühingutes tõsta riigi osalust valitseva üksuse ehk näiteks vastava ministeeriumi informeeritust äriühingus toimuvast ning tõhustada järelevalvet nõukogu liikmete üle.
Uurimiskomisjon tõi oma lõpparuandes välja ettepanekud Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile, riigi osalusi valitsevatele üksustele, majandus- ja taristuministrile ning Riigikogule riigi äriühingute tõhusamaks järelevalveks.
"Kilekottide liikumist partekontoritesse me küll ei tõestanud, aga see ei olnudki meie eesmärk. Aruanne ütleb, et nagu mujal maailmas, eksisteerib ka Eestis poliitiline korruptsioon," ütles Talvik teisipäeval toimunud raporti esitlusel.
Talvik märkis, et korruptsiooniriski teket Tallinna Sadamas võimaldas eelkõige nõrk ja ülepolitiseeritud nõukogu, mis ei täitnud sellele püstitatud ülesandeid ega kontrollinud riigifirma juhtkonna tegevusi.
Lisaks mõjutasid sadama juhtimist ja tegevust oluliselt võimuerakondade vahelised kokkulepped ja erimeelsused, avalikkuse ja äriühingu huvid olid poliitiliste eesmärkide kõrval teisejärgulised, märkis Talvik.
„Ma ei arva, et tänu meie uurimiskomisjoni lõpparuandele korruptsioon Eestist kaob. Kaugel sellest. Aga pöördepunktiks suhtumises korruptsiooni ja eriti poliitilisse korruptsiooni on see kindlasti,“ ütles komisjoni esimees Artur Talvik. „Loodetavasti muudab see ka riigi osaluspoliitika selgesihiliseks.“
„Ma olen kindel, et komisjoni lõpparuanne on heaks teetähiseks, millistesse ämbritesse ei tohi ühe riigiettevõtte juhtimisel astuda,“ lausus komisjoni aseesimees Andres Anvelt. „Arvata, et korruptsioon on möödapääsmatu nagu nohu, ei ole õige. Korruptsioonile annavad tõuke just ulatuslikud juhtimisvead, kontrollimatus ja huvide konfliktid. Neid asjaolusid tuvastas aga komisjon hulgi.“
Lõpparuande juurde on lisatud uurimiskomisjoni liikmete Valdo Randpere eriarvamus ja Jaanus Karilaiu eriarvamus.
Uurimiskomisjoni liige keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles, et poliitikud eirasid aastaid kaitsepolitsei ja riigikontrolli hoiatusi. "Mitte midagi ette ei võetud ja poliitikud ei pööranud sadamas toimunud kitsaskohtadele ja korruptsioonile tähelepanu. Ministrid pole olnud oma ülesannet kõrgusel. Nõukogu toimetas nii juhuslikult, kuna omanik ei suutnud defineerida oma soove ja eesmärke," lisas ta.
Karilaid tõi välja, et riigikogu uurimiskomisjon ei suutnud tuvastada lõplikku vastutajat, kuna koalitsioonierakondade huvi oli raporti järeldusi minimeerida ja vastu töötada. "Kõik lindistused, mis me inimestega tegime, peaks avalikustama," pakkus Karilaid.
Uurimiskomisjoni liige reformierakondlane Valdo Randpere rääkis, et üks olulisemaid lõppjäreldusi oli see, et riigile kuuluvate äriühingute siseauditid peaksid olema sõltumatud äriühingu juhatusest. "Siseauditi institutsioon võiks olla organisatsioonist välja viidud, et suudaks korruptsioonijuhtumeid ennetada, mitte tagantjärele rääkida," ütles ta.
Lisaks tuleks Randpere sõnul piirata riigi äriühingute juhatuse liikmete ametisoleku aega ja võimalusel teha seda lühemaks. "Veel ühe asjana tuleks läbi mõelda ja töösse panna süsteem, kus nõukogu liikmeid valitaks läbi nomineerimiskomisjoni," märkis ta.
Riigikogu moodustas mullu oktoobris uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam. Uurimiskomisjoni eesmärgiks oli välja selgitada, millised olid Tallinna Sadama juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.
Uurimiskomisjon kogus tööks vajalikku teavet Tallinna Sadamalt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Riigikontrollilt, Riigikantseleilt ja Veeteede Ametilt.
Tallinna Sadama juhtimisele ja järelevalvele hinnangute andmisel tugines uurimiskomisjon peamiselt isikute antud seletustele, riigivaraseadusele, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) soovitustele riigi osalusega äriühingute valitsemise ja juhtimise kohta ning heale ühingujuhtimise tavale.
Komisjon pidas ühtekokku 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused. Uurimiskomisjoni kuulusid riigikogu liikmed Artur Talvik (esimees), Andres Anvelt (aseesimees), Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.
Tallinna Sadama Uurimiskomisjoni lõppearuanne.
Uurimiskomisjoni materjalid leiab siit.