Kohalikud maksud, mida omavalitsus võib kehtestada, on ideena suurepärased. Maksude kehtestamine on suurepärane viis anda kohalikule omavalitsusele rohkem otsustamisõigust. Turismimaks on üks neid häid näiteid, kuidas haldusreformi eest pakutakse omavalitsustele präänikut.
Euroopa hotellides on vähemalt turistina ööbides maks tavaliselt umbes 1 euro inimese ja öö kohta. Neljaliikmelisele perele tähendab see lühikese, kümne öö pikkuse reisi puhul 40 eurot. Kui võrrelda seda muude kuludega, siis ei ole see suur raha, mille pärast reisiotsuseid muuta. Euroopas reisinu teab, kui tähtis on heakord ja ühistransport. Nii et kui loota, et see maks läheb linnakassasse ja selle eest omavalitsus parandab heakorda ja ühistransporti, siis ei ole kahju seda maksta.
Mis Eestisse puutub, siis on kohalikud maksud tähendanud pigem probleeme. Tallinna linnavalitsus käib müügimaksu pärast kaubamaja ja tanklaketiga praeguseni kohut. Mäletame, et Haapsaluski kehtis kunagi müügimaks ja sellegi pärast oli alatasa üks suur pahandus. Küll ei maksnud seda mõned üleriigilised firmad, küll sõdisid kohalikud poepidajad selle vastu.
Turismimaksuga läheb ilmselt samamoodi. Esiteks alustavad hotelliomanikud sõjaretke, sest lõppude lõpuks tähendab see järjekordset hinnatõusu arve lõppsummal. Teiseks ei pruugi seda mõista teisedki maksumaksjad, nähes selles järjekordset uut koormist. Isegi kui võtta Haapsalu suuremate hotellide külastajate järgi, siis eestlaste osakaal on väga suur.
Nii võib arvata, et suure tõenäosusega turismimaksu nagunii ei tule. Vastalisi on liiga palju ja valitsus liiga nõrk selle kehtestamiseks. Teisalt on see ideena väga hea, sest kohalike omavalitsuste tulubaas vajab nihutamist tööjõumaksudelt mujale. Ettevõtluse maksustamine kohalikes huvides oleks hea lahendus.
Raske leida eestist suuremat maamaksu kui Ridala vallas, tänu kohalikule maksule. Kas selle eest maaomanik midagi ka tagasi saab või on kinnistu lihtsalt risuks kaelas? Hinnad on all ja keegi osta ei taha.
Eelkõnelejatega nõus. Eesti maksukoormus on üks EL-du suurimaid. Eestist on 20 viimase asta jooksul kujundatud vabaõhu vangilaager, kus kodanike koht on tööjõuturul (loe orjaturul). Poliitilise arenguga tegeleb “eliit “`kellel puudub igasugune arusaamine, mis moodi riik üldse toimib – hariduslik ettevalmistus puudub. Kodanike on lollitataud sedavõrd et peale 20 aastast seriaaalide vaatamist ei ole ta võimeline enam poliittasandil korrektuure tegema. See on praeguse Eesti toimimiskultuuri sisu.
Mis mõttes turismimaks haldusreform on? Miks raisatakse kallist tööaega ja meediaruumi mingile jurale?
jutumull Eestis kui heast ärikeskkonnast ja madalate maksude riigist on tänaseks ilmselt isegi igale ettevõtlusvõhikule selge kui vale lugu. Eestis on eraettevõttel üks suuremaid maksukoormusi üldse, eraisikute maksukoormusest ei maksa rääkidagi. Selles mõttes eelkommenteerijal hea küsimus- kuhu edasi. Ehk annaks kogu tulu riigile? Ainuke mure- siis tahaks ikkagi mingeid riiklikke teenuseid vastu ka saada, mis tänaseks väga õhukeseks kulunud. Nagu kvaliteetne meditsiin, kiire päästeteenistus, heatahtlik ja abistav politsei….
juba praegu on maksukoosmus eestis 68% kuhu edasi ? kas maksuamet hakkab järgmisena seepija nööri jagama.