Eelmisel nädalal kirjutas Tarmo Mänd Lääne Elus pikema jutu selle kohta, kus süüdistas muuhulgas põllumajandusminister Ivari Padarit. "Reformierakonda kuuluval parlamentääril Tarmo Männil on viimaks saanud mõõt täis ja on otsustanud hakata otsustavalt maapiirkondade elanike eest võitlema. Õige kah, valimised on tulekul ja pole paremat aega," kirjutab Ivari Padar (pildl) vastuseks.
Uus maaelu arengukava aastateks 2014-2020 (MAK) annab maapiirkondade inimestele laiad võimalused oma ettevõtmistesse investeerida ja seega elujärge parandada. Järgmisel nädalal kuulutatakse välja esimene taotlusvoor väikepõllumeestele.
Reformierakonda kuuluval parlamentääril Tarmo Männil on viimaks saanud mõõt täis ja on otsustanud hakata otsustavalt maapiirkondade elanike eest võitlema. Õige kah, valimised on tulekul ja pole paremat aega. Esimese kivi lennutas austatud rahvasaadik põllumajandusministri kapsaaeda. Miks pole loodud Hiiumaa põllumeestele erisusi? Miks saari ei eelistata?
Eesti on ebasoodne piirkond
Lahmiva häma ja valede rägastikus on rahvasaadikul ühes asjas õigus – Hiiumaal on keskmisest madalama boniteediga mullad. Aga neid leidub üle Eesti veel. Eelmisel rahastamisperioodil tasandati seda vahet sellega, et osad piirkonnad said taotleda toetust ebasoodsa piirkonna meetme alt. Selleks MAKi perioodiks on reeglid oluliselt muutunud. Euroopa Liidu praeguse käsitluse järgi on kogu Eesti põllumajanduslikus mõttes ebasoodsas piirkonnas. See tähendab, et meile jääb vaid kaks valikut: kas maksta ebasoodsamate alade toetust üle kogu Eesti või kasutada seda raha MAKi muudeks meetmeteks. Maaelu Arengukava koostamisse kaasatud ligikaudu kuuskümmend põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsiooni otsustasid selle teise variandi kasuks ja nad tegid seda juba 2013-l aastal, eelmise valitsuse ajal.
Võimalik, et lähenemist tuleb aja edenedes muuta, kuid selleks tuleb alustada uuesti rahvusvahelisel tasandil läbirääkimisi. Euroopa Komisjoniga asju ajades tuleb arvestada, et seal on iga tegevuse jaoks oma protseduur ja aeg. See pole täitevkomitee juhtimine, et tahan ja teen.
Oluline on maaelu arengukava kiire rakendumine
Tõtt-öelda olin minagi ebasoodsate piirkondade käsitlusest üllatunud, kuid just sellise maaelu arengukava sain ma päranduseks eelmiselt Reformierakonna juhitavalt koalitsioonilt, kui mullu aprillis ametisse astusin. Jäi vaid üle arengukava valitsuses ära kinnitada ja Euroopa Komisjoni kinnitamiseks saata, et saaksime juba 2015. aasta esimestel kuudel meetmeid avama hakata. Selles oleme õnnestunud.
Tean, et varem on saarte elanike mure arutelude käigus tõsiseks teemaks olnud, kuid Tarmo Mändi nende arutelude vedajana ei mäletata. Küll tuli rahvasaadik rongijaama mullu novembris, kui rong oli juba läinud. Maaelu arengukava kõik põhimõttelised otsused langetati siiski juba 2013. aastal.
Saarte elanike võimalused ja erisused
Hoolimata ebasoodsa piirkonna meetme kadumisest on saartele on arengukava raames ette nähtud mitmeid erisusi, näiteks osades investeeringumeetmetes („Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“, „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“) antakse projektide hindamisel lisapunkte, kui investeering viiakse ellu saarel. Nende kahe meetme eelarved on vastavalt 57 ja 146 miljonit eurot, seega tinglikult on saartel tegutsevatel ettevõtjatel eelisjuurdepääs 203 miljonile eurole investeeringutoetuste vahenditele.
Saarelisusega arvestatakse Leader tegevusgruppide vahel vahendite jagamisel. Saarelisuse komponendile on ette nähtud 2% Leader meetme eelarvest (90 miljonit eurot), see on 1,8 miljonit eurot. Saarelisuse komponendile ette nähtud vahendid jagatakse saartel paiknevate kohalike omavalitsusüksuste vahel.
Arengukava raames rakendatakse ka mitmeid meetmeid, mille vahendid lähevad meetmete spetsiifikast tulenevalt just saartele, nt poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (2007-2013 perioodil oli enam kui kolmandik toetuse saajatest ja toetatud pinnast Saaremaal ja Hiiumaal) ja kiviaia taastamise toetus (2007-2013 perioodil on enam kui pool toetuse saajatest, taastatud kiviaedadest ja määratud summast läinud Saaremaale).
Seega sõltub saarte taotlejate aktiivsusest, kui palju toetusraha arengukavast algaval perioodil saartele läheb. MAK 2014-2020 on läbi räägitud sotsiaalpartneritega, sh põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega ning selle on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus.
Küll on võrreldes eelmise perioodiga vähenenud Hiidlaste Koostöökogu eelarve, kuid seda peamiselt väheneva rahvaarvu tõttu. See on üks sotsiaal-majanduslikest näitajatest, mille alusel vahendeid jagatakse. Arvestades, et saartel on toimunud kohalike omavalitsusüksuste ühinemisi, siis arvutatakse saarelisuse komponendile ette nähtud vahendid lähiajal ümber ja selle tulemusel võib eeldada, et Hiidlaste Koostöökogu eelarve algselt planeerituga võrreldes mõnevõrra kasvab.
Paar mõttekohta rahvasaadikule
Nagu vanad eestlased on ikka öelnud, siis enne pinnu otsimist teise silmas, tuleks saada lahti palgist isiklikus silmas. Tuletan härra Männile meelde, kuidas Reformierakonna juhtimisel on viimastel aastatel takistatud põllumeestele vajalike otsuste ja toetuste sisseviimist. Ebasoodsamate alade toetamist puudutavad otsused tehti maaelu arengukava ettevalmistamisel Reformierakonna juhitud eelmises koalitsioonis, 2013. aasta ja ka 2014. aasta lõpul andis Reformierakond endast kõik, et riigieelarves ei oleks põllumeestele siseriiklikke lisatoetusi (nn top-up), sama erakonna eestvõttel vähendati maaelu arengukava riigipoolset rahastamist (esialgu plaanitud 25% asemel 15%). Alasti tõde on see, et põllumehed pole hea koalitsioonipartneri jaoks prioriteetsed. Seda peaks aitama Tarmo Mänd esmalt muuta.
Kõigile teistele ütleksin innustuseks, et esimesed investeeringutoetuste voorud avanevad juba veebruaris. Vaadake üle, kuidas saaksite oma äri konkurentsivõimelisemaks teha ja taotlege selleks toetust. Kõige olulisem on see, et maaelu arengukava vahendid aitaksid tõsta Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet, looksid maal töökohti ja innustaksid inimesi end maapiirkondadega siduma.
Ivari Padar, põllumajandusminister, SDE