Teisipäeval avati Kasari jõel Kloostri regulaatoritega sild. Ilm soosis töid ja ehitus lõpetati õigel ajal. Kokku on luha veetaseme regulaatorite elitamiseks kulunud ligemale 1,1 miljonit eurot.
Kasari deltas on nüüd kaks regulaatoritega silda, Rõude sild Arujõel valmis 2011. aastal. „Tegelikult oleks pidanud olema vastupidi – Kloosti sild enne ja siis Rõude, aga kuna Kloostri sild on kallim, ehitati see hiljem,“ selgitas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Kaie Kattai ütles, et Kasari luha hooldamine on selle säilimiseks ülioluline ning Kloostri ja Rõude sild-regulaatorid aitavad päästa Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest. Nende kaudu pääseb luhale niitma, hiljem heina koristama ning välja vedama.
Matsalu kaitseala on loodud lindude kaitseks, nende toitumiseks, pesitsemiseks, sulgimiseks. „Siin on 3000 hektarit hooldatavat luhta, lisaks 2000 hektarit roostikku,“ ütles Kaie Kattai.
Kui projekteerimisega kümmekond aastat tagasi alustati, siis Rõudes silda enam polnudki, Kloostri oma oli küll lagunenud, kuid siiski veel kasutatav. „Mul oli hooldajate pärast suur hirm, eelmisel talvel varises üks heinarulli koorem lagunevalt sillalt jõkke, olukord oli eluohtlik,“ meenutas Kaie Kattai.
„Sildadega on nüüd tagatud Kasari luha jätkusuutlik niitmine. Tore oli kuulda, et nii mõnedki talumehed mõtlevad sellele, kuidas hakata biokütust tootma,“ lausus Kaja Lotman.
Tavapärase kevadise suurvee ajal on kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud ning luhaaladel peatuvad siis tuhanded linnud. Kuiva kevade korral üleujutust ei toimu, maapind kuivab liialt kiiresti ning kurvitsaliste söögilaud on sel juhul kesine. „Nüüd saab regulaatorite abil veevoolu vajadusel sulgeda ning üleujutuse tekitada,“ ütles Kaie Kattai.
Silla juurde ehitati ka slipitee, mida saavad kasutada nii kalurid kui ka kanuumatkajad. „Tegeleme ka Kloostri vaatetorniga ning meie palvel lisatigi sillale ka slipitee,“ lausus RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht.
RMK Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais ütles, et Kasari luha hooldatavaid alasid haldab riigi metsamajanduse keskus ja need on hooldamiseks välja renditud. „Hoolduslepingute sõlmimine on meie töö,“ lausus Ehrpais.
Silla ehitas Lemminkäinen Eesti AS ning seda rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel Euroopa regionaalarengu fondist.
KIK struktuuritoetuste üksuse eluslooduse juhtivkoordinaator Annika Anton ütles, et kahe sild-regulaatori ehitamiseks Matsalu deltasse kulus ligemale 1,1 miljonit eurot. Kloostri silla ehitamine läks koos juurdesõiduteega maksma 620 000 eurot, Rõude silla ehitamiseks kulus 460 000 eurot.
Kõik mured pole veel murtud
Sillad ja regulaatorid on Matsalu luhal nüüd olemas, kuid muret jätkub veel küllaga.
„Luhaga on praegu see probleem, et kullalisel kombel on seal roostik suureks läinud, isegi kui lahes on vähe vett, ei taha luhalt vesi ära minna — roostik moodustab käsna, mis ei lase vett lahte,“ lausus Lotman. „Sel suvel uurisid olukorda geoloogid. Oleme planeerinud katsetada roo sisse veeteede niitmist, et vesi luhast minema pääseks.“
Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ütles, et valla mure on nüüd korda teha rohkem kui kahe kilomeetri pikkune juurdesõidutee Kloostri mõisast sillani.
Mis on saanud Kloostri vanast sillast, seda saab lugeda siit.
Kloostri sild
- Kloostri 24 meetri pikkune sild on neljaavaline, kahel keskmisel, 8-meetriste silletega avadel saab veevoolu regulaatorite abil sulgeda. Nii Kloostri kui ka Rõude silla projekteeris Priit Alekand projekteerimisbüroost “Maa ja Vesi”.
- Kloostri Silla ehitas Lemminkäinen Eesti AS, projektijuht oli Armis Henk, ehitustöid juhtis Ats Pildre. Töid alustati juulis 2014, tööd lõpetati 31. novembril.
- Kloostri silla ehitamine läks koos juurdesõiduteega maksma 620 000 eurot, Rõude silla ehitamiseks kulus 460 000 eurot.
Fotod: Urmas Lauri
