Iga kümnes lihaamps tuleb Kirimäelt Rannarootsi lihatööstusest

Üks Läänemaa suurimaid tööandjaid, 155 inimesega Rannarootsi lihatööstus investeerib tänavu tootmisse umbes 300 000 eurot, rahapaigutustest uhkeim on uus süldikatel. Rannarootsi lihatööstuse käes on umbes 10 protsenti lihatoodete turuosast, piltlikult öeldes tuleb iga kümnes liha- ja vorstiamps Kirimäelt Lääne-Nigula vallas.

Rannarootsi lihatööstus on oma sektoris üks Eesti suurimaid ettevõtteid. Firma tegevjuhi Indrek Puskari sõnul toodab Rannarootsi aastas keskmiselt 4500–5000 tonni lihatooteid. Ettevõte on tegutsenud juba 20 aastat. 1994. aastal alustati tööd AS Filee nime all. 2005. aastal vahetusid omanikud ning uueks nimeks sai Maag Lihatööstus. Tänavu jaanuarist on see Rannarootsi Lihatööstus. „Ühtlustasime kaubamärgi ja tehase nime,” ütles Puskar. Tema sõnul oli selle põhjus soovis, et tarbijale oleks selgem, mida saab poest osta ja kes seda teeb.

Peamised on sea- ja veiseliha

Puskari sõnul toodab Rannarootsi peamiselt sea- ja loomalihast. „Teeme ka kanalihasülti,” lisas ta.

„Kuna meil endal ei ole ei tapamaja ega veise- või seakarja, ostame liha sisse,” lausus Puskar. Tooraine ostetakse peamiselt Taanist ja Soomest.

Rannarootsi enda toodang läheb Puskari sõnul aga peaaegu täiesti kodumaisele turule. Põhjus on lihtne – lihatoodete nagu keeduvorsti säilimisaeg seab piirid sellele, kui kaugele saab neid transportida ja seejärel veel mõistliku aja jooksul müüa.

Ettevõttes hinnatakse igapäevatöös seda, kas toodete kvaliteet vastab ootustele. Puskari sõnul on igal kolmapäeval suurem koosistumine, kus proovitakse tooteid, mille kvaliteedijuht laost toob. „Maitseme, kas see on see, mille kunagi välja mõtlesime,” ütles Puskar.

Rannarootsi suured tootmismahud tähendavad Puskari sõnul, et nišitoodetele väga palju ei panustata. „See [nišitoode] on oluline just väiksemate lihatööstuste jaoks,” ütles ta.

Suures tootmishoones (Kirimäe endises laudakompleksis on tootmispinda ligi 5000 m2) on arvel iga kasutusel olev ruutmeeter. „Kui oled juba nii suure mahuga tootja, pead mõtlema, kas teed seda nišikat ja saadad pooled inimesed siit neljapäeva õhtul koju, või püüad, et neil oleks ikkagi viis päeva nädalas tööd teha,” lausus Puskar.

„Kunagi ütles üks EMT tehnoloogiadirektor väga ilusasti, et meil on geniaalsed vennad, kes suudavad leiutada igasuguseid asju, aga kahjuks on nii, et neid asju kasutavad ainult leiutaja ja tema parim sõber. Alati peab mõtlema, kui sa midagi teed, et see ikkagi müübiks,” ütles Puskar.

Tänavu investeeringuid 300 000 euro eest

Tegevjuht ütles, et ettevõte ei ole viimastel aastatel ruume juurde ehitanud. Selle asemel on renoveeritud pinda. Seadmeparki lisandusid tänavu uued suitsuahjud. Nende ülesseadmine oli aja- ja töömahukas protsess, sest ajast, mil ahjud maja ees autolt maha tõsteti, kuni selleni, mil need käiku läksid, kulus ligi kuu. Uute ahjude tarbeks tuli senised ruumid ümber ehitada, see võttis aega. Suitsu tehakse ahjudes lepalaastudest.

„Meil on veel masinaid tulemas. Loodan, et saame enne uut aastat kätte uue süldikatla,” ütles Puskar. Tänavuste investeeringute täpse kogusumma saab tema sõnul öelda aasta lõpus, kui uus süldikatel on kohal, kuid summa peaks olema umbes 300 000 eurot.

Katla väljavahetamisel on kaks põhjust. Üks põhjus on soov olla kindel, et sülditootmine seisma ei jää. „Kui sul on üks seade vana, pead iga päev hinge kinni hoidma, kas ta keedab süldi valmis või ei keeda,” lausus Puskar vana süldikatla kohta.

„Kui ka auto saab vanaks, siis liiga kaugele sellega sõita ei julge. Euroopasse ei lähe ju reisima 30aastase autoga,” tõi ta võrdluseks.

Uuel katlal on veel mitu praktilist eelist. „Esiteks on ta suurem ja saab teha korraga suurema laari. Teiseks on töötajail lihtsam, sest katlal on hüdrauliline kallutamis- ja tõstemasin,” ütles Puskar.

Uus süldikatel on vanast ka energiasäästlikum. Puskar ütles, et Rannarootsis keedetakse sülti endiselt n-ö kodusel meetodil. „Me ei tee seda želatiiniga,” ütles Puskar.

Pooled töötajad kohalikust vallast

Puskar kinnitas, et ettevõte on oma asukohaga rahul. „Kunagi sai see siia asutatud. Praegune omanik otsustas selle ära osta. Kui oled aastaid siia investeerinud, ei ole vaja teha kuhugi põllule täiesti uut asja. See ei ole küll spetsiaalselt tootmishooneks loodud, aga kõik ruumid on efektiivselt ära kasutatud,” ütles Puskar.

Tegevjuhi sõnul on toiduainetööstuses selgelt kõige suurem turg Harjumaal ja Tallinnas. „Selles mõttes on Eesti pindalalt ikka nii väike riik, et sõita siit see 100 km edasi-tagasi pole logistiliselt mingi probleem,” ütles Puskar. Teisedki Eesti suuremad lihatööstused ei asu Tallinna külje all.

Kokku töötab Rannarootsi lihatööstuses ettevõttes 155 inimest. Tehases kohapeal käib neist 145, müügitöötajad tegutsevad üle Eesti. 50 protsenti töötajaist on Lääne-Nigula vallast ja peaaegu kõik ülejäänud teistest Läänemaa valdadest. Väljastpoolt maakonda on ettevõttes 14 inimest. Tööjõu poolest on seis Läänemaal Puskari sõnul kahetine. Tootmistöölised on ettevõte leidnud kohapealt, kuid spetsiifilistele erialadele inimeste leidmisega on olnud keerulisem.

„Tootmisdirektor käib Arukülast, lihatehnoloog Pärnust ja mina käin Sauelt,” ütles Puskar. „Praegused vahetusmeistrid oleme oma tavatöötajaist välja koolitanud.”

Kiireim aeg on jaani- ja jõuluajal

Nädal enne jaanipäeva ja nädal enne jõule on lihatööstuses Puskari sõnul kõige kiiremad ajad. Siis võib tootmismaht tavapäevaga võrreldes kahe- või koguni kolmekordistuda. Tootmine käib neil päevadel ööpäev ringi. „See on juba vana hea traditsioon, et kontoritöötajad panevad ka valged kitlid selga ja lähevad öösel verivorsti pakkima,” ütles Puskar.

Rannarootsi on võtnud vajadusel ajutiselt tööle ka lisajõudu. Jõulueelsel nädalal 4–5 inimest ning suvel 20–25, sest juuni ja juuli on tervikuna töömahukamad.

Rannarootsi lihatööstus arvudes

• Asutatud 1994 ASi Filee nime all
• 2005. aastal ostis tööstuse Maag Grupp ja sai nimeks Maag Lihatööstus
• Kannab 2014. aastast nime Rannarootsi Lihatööstus
• Töötajaid 155, neist pooled on Lääne-Nigula valla elanikud
• Tootmismaht 4500–5000 tonni lihatooteid aastas
• 2013. aasta käive oli 15,3 mln eurot. Kasum 1,2 mln eurot
• Rannarootsi lihatööstuse turuosa on Eestis umbes 10 protsenti
• Ettevõttele kuulub ka Soome Pouttu lihatööstus, mis on seal maal suuruselt neljas ja käibelt Rannarootsist neli korda suurem

Allikas: ettevõtte majandusaasta aruanne

Fotod: Urmas Lauri