Riigikontrolör Alar Karis vastas esmaspäeval riigikogu liikmete Reet Roosi, Sven Sesteri, Peeter Laursoni, Siim Kiisleri, Helir-Valdor Seederi, Urmas Reinsalu, Andrus Saare, Kaia Iva ja Margus Tsahkna 17. juunil esitatud arupärimisele Hiiumaa ja Saaremaa parvlaevaühenduse kohta.
Arupärijad viitasid valitsuse seisukohale, et riigi ja maksumaksjate huvides on otstarbekas korraldada parvlaevaühendust mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel riigi äriühingu omandis olevate laevadega ning turult hankida vaid operaatori teenust. Arupärijad soovisid riigikontrolörilt teada, milline on tema hinnang valitsuse otsusele loobuda laevade ostust või ehitusest ning korraldada avalik konkurss operaatori leidmiseks koos laevadega olukorras, kus on teada, et turul puuduvad võimalikud alternatiivsed pakkujad.
Karise sõnul nähtub Riigikontrollile antud selgitustest, et valitsuses ei olnud enam üksmeelset kindlustunnet 2013. aasta sügisel tehtud otsuse elluviimiseks, kuna elluviijate vahel olid erimeelsused. Näiteks puudus Riigikontrollile antud selgituste järgi parvlaevad soetama pidanud Tallinna Sadama nõukogul veendumus, et laevade äriühingule soetamine ning nende hilisem opereerida andmine avaliku konkursi teel on kooskõlas riigiabi reeglitega. Ta viitas erimeelsustele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Sadama vahel. „Kokkuvõttes võib öelda, et selle asemel, et konstruktiivselt ja edasiviivalt tegelda parima praamiühenduse tagamisega, kulutasid ministeerium ja tema valitsemisel olev äriühing väärtuslikku aega viljatutes vaidlustes,“ ütles Karis.
Vastates küsimusele, kas valitsuse otsuse aluseks olnud memorandumis kirjeldatud operaatori hanke tingimused on käsitletavad suunatud riigihanke tingimustena, ütles Karis, et Riigikontrolli hinnangul ei olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud hanketingimused vedaja leidmiseks sellised, mis oleksid mõnd ettevõtet selgelt eelistanud. „Hanke tingimused ning pakkumuste hindamise metoodika ei andnud Riigikontrolli arvates ühelegi pakkujale edumaad hanke võitmiseks. Korraldatud hange soosib pakkujat, kes vajab riigilt praamidega operaatoriteenuse osutamiseks kõige vähem dotatsiooni,“ selgitas Karis.
„Ka tänane minister Palo on seisukohal, et kõige mõistlikum variant oleks laevade väljaostmine riigile või laevade omamine riigi käsutuses. Aga ilmselt on siin põhjuseks ajapiirang, et need asjad ei ole nii läinud. Teatavasti oli ka juba septembris toimunud valitsuse kabinetiarutelul ühe küsimusena üleval, kas need laevad saavad ettenähtud ajaga valmis, et neid oleks võimalik saata sõitma 1. oktoobrist 2016,“ märkis Karis. Ta rõhutas, et aastast 2011, kui see teema uuesti üles kerkis, ei ole me jõudnud lahenduseni. „Mida rohkem aeg edasi liigub, seda väiksem on võimalus kõige parema lahenduseni jõudmiseks,“ leidis Karis. Ta oli päri asjaoluga, et praegu on kaks pakkujat, mis on iseenesest väga hea lahendus. „See tähendab lootust, et sellele laevaühendusele on ka konkurents, mida varasematel aastatel ei ole olnud,“ ütles Karis.