Kirbla OÜ juhi Toomas Laose sõnul ei tasu loota, et asi niipea paraneb. Foto: Arvo Tarmula
Piima kokkuostuhinna langus sai suurema hoo sisse augustis, pärast Venemaa poolt lääneriikidele kehtestatud toiduainete ekspordisanktsioone.
Piimatootjail on aasta olnud pingeline. Kevadel levis kulutulena uudis, et Euroopa Liit võib Eesti põllumehi trahvida piimatootmise aastakvoodi ületamise eest. Kuna igale riigile määratud piimakvoodid kehtivad viimast aastat, lootis põllumajandusministeerium leida ELiga ses küsimuses kompromissi, kuid siiani pole see õnnestunud.
Drastiliselt langenud hind
Ukraina kriisi tõttu Euroopa ja Venemaa vahel üha kasvanud pinged tipnesid augustis Venemaa kehtestatud sanktsioonidega, millega keelati lääneriikidest pärit toiduainete Venemaale eksportimine. Läänemaa piimatootjate hinnangul on piima kokkuostuhind praegu vahemikus 200–250 eurot tonni toorpiima eest. See teeb 20–25 senti piimakilo eest. Alles kevadel oli see 35–40 senti kilo.
Eesti turule piima tootva Nigula Piim OÜ tegevjuht Väino Narusk ütles, et toorpiima kokkuostuhind on kevadega võrreldes 155 euro võrra vähenenud, mis tähendab umbes 40protsendilist hinnalangust.
Naruski sõnul on Nigula Piimal praegu selline plaan, et nad ei vähenda piimatoodangut, töötajate arvu ega nende palka. Narusk uskus, et piimatrahv neile suureks ohuks ei saa, sest tootmist on plaanitud mahus, jäämaks kvoodi piiridesse. „Jälgime seda kiivalt, et me ei peaks trahvi maksma,” ütles Narusk.
Kui tõesti kvooti ületatakse, siis kõige rohkem vaid mõne päeva toodangu võrra, mis tähendaks trahvi vahemikus 15 000–20 000 eurot. „Aga me teeme kõik, et seda ei tuleks,” lisas Narusk.
Naruski sõnul kaotab ettevõte praeguse piimahinna tõttu raha. Need rahalised augud tuleb katta vahenditega, mida plaaniti kasutada uute põllumajandusmasinate ostuks. Summa, mida kavatseti investeerida, oli Naruski kinnitusel mõõdetav sadades tuhandetes eurodes. „Selle ja järgmise aasta investeeringud lükkame edasi. Kui veel jääb raha puudu, võtame pangast krediiti,” lausus Narusk.
„Vahepeal oli [piima hind] 40 senti kilo. See oli juba päris ilus. 35 senti oleks väga hea, kuid ära elaks ka 30 senti liiter. Praegu on hinnad väga nürid,” ütles Piirsalu Põllumajanduse OÜ juht Elvo Leppmaa.
Kirbla OÜ juhi Toomas Laose sõnul ei tasu loota, et asi niipea paraneb. „Hind kukub järsku, aga paraneb visalt – hakkab tõusma 2–3 sendi kaupa. Arvan, et rasket aega on aasta jagu küll,” ütles Laos.
Kirbla OÜs on olud eriti keerulised, sest eelmise aasta lõpus valmis 1,7 miljonit eurot maksnud robotlaut. „Mingit rasvakihti ei ole kogunenud, sest alles ehitasime uue lauda,” lausus Laos.
Piirsalu Põllumajandus ja Nigula Piim ei ole majandusraskuste tõttu veel töötajaid koondanud ja seda ei ole neil praegu kavaski. Kirbla OÜ on aga vähendanud oma töötajaid 10 võrra – 48 töötaja asemel on seal ametis nüüd 38 inimest. Laose sõnul on selle põhjuseks kevadel suletud vanem laut, millest loomad uude robotlauta üle koliti, ja viimastel kuudel langenud piimahind.
Ükski kolmest piimatootjast ei plaani oma karja vähendada, vaid Kirbla OÜ selekteerib välja umbes 50 looma, kes robotlauta ei sobi. „See on ajutine. Kui noored mullikad tulevad peale, siis suureneb kari jälle,” ütles Laos.
Kokkuostja muutis reegleid
Piirsalu Põllumajanduse OÜ juht Elvo Leppmaa, kes müüb oma toodangut Tere ASile, on nördinud, et Tere muutis pärast augustis jõustunud Venemaa sanktsioone viisi, kuidas tootjatega äri aetakse. Tere teatab nüüdsest Leppmaale hinna, mida ei maksa toorpiima eest mitte kuu alguses, vaid alles kuu lõpus. „Septembri viimasel nädalal oleks pidanud saatma oktoobrikuu piimalepingu lisa, kus on kirjas, kui palju ma piima eest saan. Aga tema saadab lepingulisa alles oktoobri lõpus,” lausus Leppmaa.
„Pean viima kuu aega piima, teadmata, mis ma selle eest saan. Suutma majandada, osta loomadele sööta ning kuu lõpus öeldakse mulle, mis selle piima hind oli. Täitsa müstika. On peaaegu võimatu toota, nii et sa ei tea, mis sa selle eest saad,” ütles Leppmaa. Lääne Elu küsis teisipäeval kommentaari ka Terelt, kuid kolmapäeva õhtuks, mil leht trükki läks, ei olnud ettevõte sellele vastanud.
Mida teeb riik
Kõige suuremas riskirühmas on Eesti põllumajandusministri Ivari Padari sõnul need ettevõtted, kes on hiljuti teinud suuri investeeringuid, kellel on pankade ees kohustused ja kes jäävad Vene sanktsioonide tõttu nende kohustuste täitmisega hätta.
Padari sõnul saab tootjaid toetada näiteks Euroopa Liidust tuleva sekkumiskokkuostumeetmega, millega tagatakse piimale minimaalne hinnatase. Samuti on ladustamistoetus kaubale, mida müüki ei panda.
Padar nentis, et sekkumiskokkuostuhind, mis rakendub 20 sendist liitri piima eest, on madal. „Suurusjärk 25 senti on praegu piima omahinna alumine piir Eestis,” ütles Padar.
Samuti tegeleb Euroopa Komisjon erimeetmete loomisega. Need puudutavad nelja riiki: Soome, Eesti, Läti ja Leedu. Padar ütles, et nende kriisimeetmete asjus kokkuleppele jõudmine võtab aega. „Analüüsitakse ja vaadatakse, kuidas on mured üle Euroopa, sest igal liikmesriigil on Vene embargo tõttu omad mured,” lausus Padar.
Põllumajandusministeerium otsib ka uusi eksporditurge. Näiteks eile õhtul kohtus Padar Hiina suursaadikuga. „Aasia turud on väga tähtsad ja nendega tuleb tegelda,” ütles Padar.
Leppmaa hinnangul peaks aga riigiesindajad senisest enam põllumeestele toeks olema. „Nad räägivad eurorahast. Eesti Vabariik ei ole põllumajandust toetanud kopika eestki. See on minu meelest müstika, kuidas loodetakse Eesti majandust alal hoida. Isu on otsas,” tõdes Leppmaa.
Ühes kuus müüdud piim
- Nigula Piim OÜ 400 tonni
- Piirsalu Põllumajanduse OÜ 120 tonni
- Kirbla OÜ 200 tonni