Kopli tänava kutsikas. Foto: erakogu
Pühapäeval teatas haapsallane Aita Mölder oma Facebooki lehel, et „südametu ja karistamist väärt inimene“ viskas Haapsalus Kopli tänavas vastsündinud koerapoja rohu sisse. Mölder oli oma postituses nõutu: „Ei tea, mis edasi saab?“
Koeraomanik õnnestus leida ning vastsündinud koerakutsikas jõudis tagasi oma ema juurde. Kutsika ema võttis küll poja omaks, kuid koeraomanik uputas kutsika.
„Selle juhtumi kohta on alustatud kriminaalmenetlust, püüame selgust saada, mis juhtus ja kas juhtus,“ ütles Haapsalu kriminaaltalituse juht Andrei Taratuhin Lääne Elule. „Praegu tehakse uurimistoiminguid. Kui [koeraomanik] on süüdi, saab vastutusele võtta.“
Kriminaalasi on algatatud karistusseadustiku paragrahv 264 alusel – looma julm kohtlemine.
Taratuhin ütles, et selle seaduse alusel ei ole viimase paari aasta jooksul Läänemaal ühtegi kriminaalasja algatatud. „Üsna harva tuleb ette, et sellised lood politseini jõuavad,“ tõdes Taratuhin.
Karistusseadustiku paragrahvi 264 alusel saab inimest süüdi mõista, kui teda on varem karistatud looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, kui ta on sellise teo toime pannud avalikus kohas või julmal viisil. Karistuseks saab mõista trahvi või kuni üheaastase vangistuse.
Mina leian ka, et sellistest asjadest ei saa mööda vaadata. Inimesel on võimalik valikuid teha ja oma elu vastavalt sellele muuta või siis mitte muuta. Loomal, kelle inimene on kodustanud, sellist võimalust ei ole. Tema elu-olu sõltub ainult sellest, kas tema omanikuks on jõhkard, empaatiavõimeta enesekindel põmmpea…, oh, neid valikuid veel, vôi siis hooliv peremees. Loom on nõrgem pool. Ei näe õigustust sündinud kutsbeebi rohu sisse surema viskamisele.
Siin on küsimus ühiskonna empaatiavõimes laiemalt. Loomulikult- me aimame, et “merekooli” läheb palju soovimatuid loomalapsi. Me teame ka seda, et sellistel loomaomanikel napib intelligentsust aga vahel ka lihtsalt rahalisi vahendeid, et oma loom näiteks steriliseerida, ja mitte olla igal aastal, kasside puhul mitu korda aastas, taas samas- sisuliselt mõrtsuka rollis. Praegu on aga küsimus konkreetses juhtumis, kuhu segatud mitmed inimesed, lisaks loomadele. Aita Mölder jt. kes südamlike inimestena aitasid abitud hingekest ja heas usus viisid selle tagasi loomaomanikule, pole väärt seda negatiivset üleelamist, et nende päästetu veelkord ja veelkord surma mõistetakse. Samamoodi peame terve ühiskonnana mõtlema, kuidas sellistele juhtumitele, mis… Loe rohkem »
keskenduks ikka inimeste probleemidele, narkaritele ,varastele, diileritele, tänava aukudele jne, lindude, kasside, koertega tegeleb loodus ise
Op, kui palju kassipoegi merekooli tuleb. Lihtsalt võimatu arvutada. Politseile hea ots töö leidmiseks. Naabritel vaja tähele panna tiineid kasse.