Kuula artiklit, 5 minutit ja 46 sekundit
0:00 / 5:46
Ülo Telgmaa. Foto Juhan Hepner
Sageli väidetakse, et poks on sisutu ja toores üksteise tümitamine. „Seni, kuni sõnadega võib inimesele haiget teha, ei ole poks julm,” on aga öelnud Voldemar Panso.
Nii ongi.
Teksti autor alustas poksitreeninguid 1960. aastal, toona tegutsenud tuntud poksiteoreetiku ja treeneri Nigul Maatsoo poksikooli õpilasena, treenerite Martin Linnamäe ja Lembit Maureri vahendusel. Toona oli tähtsal kohal poksitehnika detailne omandamine.
Juba eaka mehena ning 5. taseme treenerina (litsents aegunud) olen praegu endiselt veendunud amatöörpoksi, nn olümpiastiili pooldaja. Lisan, et olen palju
Artikkel jätkub peale reklaami
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
