Jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga korrigeeritud müügitulu jätkas mais kasvu ning suurenes aastases võrdluses 2%. Kasv on küll tagasihoidlik, kuid kuude lõikes ongi see olnud üsna erinev. Jaemüügimahu põhi jäi eelmise aasta keskpaika ja aastases võrdluses on see püsivalt kerkinud eelmise aasta detsembrist. Nii on see tänavu viie kuuga tõusnud 3% üle aastataguse taseme.
Nii mais kui ka aasta viie kuu kokkuvõttes olid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu juures suurima mõjuga mootorikütuse müügiga seotud kauplused ning spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse tööstuskaupu, nagu arvutid, raamatud, sporditarbed ja mänguasjad. Jaemüügikasvu suurim pidur oli aga nn supermarketite müügimahu vähenemine. See on kahanenud juba 2022. aasta aprillist, kui jätta välja vaid üksikud kasvukuud. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, mille osakaal jaekaubandusettevõtete müügimahust on sel aastal 36%, on sellel ka suur mõju. Juba pikka aega on tugevasti vähenenud ka toidukaupluste müügimaht, kuid isegi maikuus kolmandiku kukkunud müügimahu langusel oli mõju jaekaubanduse müügimahule tervikuna tagasihoidlik.
Kui vaadata viimast kümmet aastat, on jaekaubanduses vähenenudki supermarketite, kaubamajade ning toitu, rõivaid ja jalanõusid müüvate kaupluste müügitulu osakaal. Samas on suurenenud mootorikütuse müügiga seotud kaupluste ning juba nimetatud tööstuskaupade müügile spetsialiseeritud kaupluste müügitulu osakaal. Sel aastal toimunud jaemüügimahu suurenemine näitab, et muutunud on nii tarbimiskohad, -võimalused kui ka -prioriteedid.
Pärast möödunud aasta viimastel kuudel toimunud tugevat müüki oli sõidukite müügimaht mais veel kümnendiku väiksem kui aasta tagasi ning selle aasta esimese viie kuuga on see vähenenud 12%. Nii oligi jaemüük koos sõidukite müügiga mais 2% ja viie kuu kokkuvõttes protsent väiksem kui aasta tagasi.
Sel aastal Eestis netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb. Palgakasvu aeglustumise, hõivatute arvu vähenemise ja kiire inflatsiooni mõjul on ettevõtete ja asutuste makstud kogu palgafondi reaalkasv langusesse läinud. Palgafondi vähenemine piirab aga majapidamiste tarbimismahu suurenemist. Samas, kui koos maksumuudatustega kasvab keskmine palk sel aastal hindadest aeglasemalt, siis alampalga ja keskmise pensioni tõus ületavad seda. Kiire inflatsioon koos üksikisiku tulumaksu tõusuga vähendavad majapidamiste ostujõudu, kuid madalamad intressimäärad leevendavad osaliselt selle mõju.
Jaekaubanduse kosumine ja suurenenud nõudlus uute eluasemelaenude järele näitavad, et majapidamiste kindlustunne ei pruugi olla nii vilets, nagu konjunktuuriinstituudi uuringu andmetest paistab. Plaanitud maksuküüru kaotamine järgmisel aastal suurendab oluliselt keskmise palga saaja ostujõudu, mis peaks kaasa tooma tugevama tarbimise kasvu.
