Visiiditasu tõuseb tulevast nädalast neli korda, viielt eurolt kahekümnele. Seda sugugi mitte kõigil – kõik vähekindlustatud ja haavatavamad elanikegrupid saavad arsti juurde endise hinnaga. Mis ühtlasi selgitab, miks ükski survegrupp tasu tõusu vastu ei võidelnud. Koorem kukkus turjale grupile, kelle turjal on juba nagunii kõik muud koormad ühiskonna ülalpidamiseks: palgasaajatele.
Visiiditasu tõusu vastu ei hakanud ka ükski poliitiline liikumine. Sotsiaaldemokraadid, siiani palgasaajate suurimat sõpra mänginud erakond, hoidis koguni sotsiaalministri tooli ajal, mil tõus ära otsustati. Mida siis teisteltki erakondadelt tahta.
Visiiditasuga täidetakse osaliselt auk tervisekassa rahastamises, mis on umbes 190 miljonit eurot aastas. Lisaks loodetakse, et suurem visiiditasu paneb inimesi rohkem oma tervise eest hoolitsema ja suurendab arstide kättesaadavust.
Kui nüüd vaadata asja aga miinimumpalga sarnast tasu saava inimese vaatevinklist, siis võis ta ju viis eurot arsti visiidiks leida, aga 20
